Must-toonekure äiskurnas on tavaliselt neli muna, vahel rohkem, vahel vähem. Harilikult koorub poegi pesasse vähem kui oli mune, sest kõik munad ei ole viljastatud.

Pojad kooruvad tiheda udusulestikuga kaetult. Esimesed 10 elupäeva suudavad nad üksnes lamada, seejärel istuvad ja alles 35–40 päeva vanuselt suudavad jalule tõusta.

Must-toonekurg on salapärane ja inimpelglik lind, kes erinevalt oma tuntud valgest vennast on Eestimaad asustanud juba ammustest aegadest. Viimastel aastakümnetel on ta jäänud nii haruldaseks, et iga edukas pesitsemine on omaette sündmus.

Tema arvukuse languse peamisteks põhjusteks peetakse pesapaigaks sobivate metsade kadumist ning toitumisalade vähenemist. Viimane omakorda viib selleni, et osad must-toonekured, kellel on küll õnne pesitseda vana metsa segamatus paigas, ei suuda oma poegi suureks kasvatada just toidupuuduse tõttu.

Eestis pesitseb oletatavalt 70-80 must-toonekure paari. Liik on kantud ohualdis olevana Eesti punasesse raamatusse.

Tänavune Eestimaa Looduse Fondi talguaasta on pühendatud must-toonekurele, pikemalt loe kavandatud üritustest SIIT.