OTSUSTATUD: kuusikute raievanust alandatakse

 (40)

Sügis-3
Foto: Ilmar Saabas

Metsaseaduse olulisemate muudatustena alandatakse viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul oli seaduse muutmise ümber kära ohtralt ja teadjaid palju. „Kuid julgen väita, et tegu on võit-võit olukorraga. Kuusikuid saab raiuda, kui nende puidul on väärtus ja teisalt saame jätta järgnevatele põlvedele elurikkuse eesmärkidel säilitatavat kasvavat salu- ja laanemetsa,“ sõnas Pomerants.

Seadusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 - 70 aastani. Hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine diameeter olema kas minimaalselt 26cm või kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Ülejäänud juhtudel peab omanik ootama, kuni mets saab 80 aastaseks. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab u 4200 ha metsamaad (0,2% Eesti metsadest), millest 3000 ha on riigimets.

Seotud lood:

Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 ha ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.

Lisaks soodustatakse seaduse muudatustega lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Näiteks kehtiva seaduse järgi võib turberaie ühe alaliigi aegjärkse raie järgmist järku teha iga 10 aasta tagant, kuid muudatuse järgi võib raiet teha 5 aasta tagant, mis on optimaalne metsa uuenemise periood. Valikraie puhul võib kehtiva seaduse järgi häilu (raieala) läbimõõt olla kuni pool puistu keskmisest kõrgusest.

Muudatuse järgi oleks häilu laiuseks 20 meetrit sõltumata puistu kõrgusest. Nende muudatustega soodustatakse metsa kiiremat uuenemist, metsaomanikul on lihtsam raietegevusi järk-järgult teha ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks turbe- ja valikraie leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel, praegu on see kohustus vaid lageraiel.

Edaspidi võimaldatakse kaitset kõigile vääriselupaiga kontseptsioonile vastavatele aladel ning lähtutakse eelkõige ökoloogilistest väärtustest, mitte ala suurusest ega selle paiknemisest väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Muudatustega kaotatakse senine suuruse piirang 7 hektarit ning vääriselupaikadeks loetakse ka kaitsealadel asuvad vääriselupaigad. Lisaks riigimaadele muudetakse vääriselupaikade kaitse kohustuslikuks ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel.

Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Muudatuse järel on mõlemal metsaomanikul võimalik raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Kuna keskmine lageraielangi suurus on umbes 1,5 ha, siis on suurte lagedaks raiutavate alade tekkimise võimalus minimaalne. Lageraiealadel metsa uuendamine on tagatud seadusega.
Lisaks tehakse seaduses muid täpsustusi.

Muudatusi arutati huvigruppidega ja käsitleti Metsandusnõukogus nii 2016. aasta kevadel kui käesoleva aasta alguses.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil. 2017.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare