Päästjad hoiatavad: sinu lõkkest ei tohi saada teiste inimese mure
Päästjaele teeb siiski muret igakevadine lõkete põletamine, kui ohutusnõuete eiramisel kulu siiski süttib ja põleng levib metsa või hoonetele. Tihti tehakse lõket hoolimata kõvast tuulest, mis sädemed ümbrusele kannab. Kulupõlenguid põhjustab ka hooletu ümberkäimine lahtise tulega, milleks enamasti kulusse visatud kustutamata suitsukoni või tikk.
Süttides levib kulutuli soodsa tuule korral väga kiiresti, vahel lausa mitmes suunas ja selle kustutamine kulutab rohkelt päästjate aega ning ressursse.
Kevadisel lõkete põletamise hooajal tekivad olukorrad, kus paljude väljakutsete tõttu on päästjad hõivatud ning nii mõnelegi õnnetuskohale jõudmine, kus inimesed kiiret abi vajavad, võib seetõttu viibida. Et seda ei juhtuks palume elanikel enda käes oleva elava tule eest tähelepanelikult hoolitseda.
Kulupõletamise keelust üleastujaid ja tuleohutusnõuete rikkujaid saavad päästeameti inspektorid karistada rahalise trahviga kuni 1300 eurot. Inspektorite eesmärk ei ole karistamine, vaid soov ära hoida õnnetusi ning kahju keskkonnale. Mõelgem sellele, et põldudel elab hulk väikseid loomakesi, kes silma ei paista ning kulupõlengus surma saavad. Põlengusuits saastab õhku, aga metsa või hoonetele leviva kulupõlengu tagajärjeks võivad olla väga suured otsesed materiaalsed kahjud.
Eelmisel, 2016. aastal sõitsid päästjad Eestis kulupõlenguid kustutama 1129 korda. Enamus väljakutsetest leidis aset kevadperioodil aprilli ja maikuus.