Kaitsta inimeste õigust saada teavet peab Andmekaitse Inspektsioon oma esimeseks ülesandeks.

Sellelt pinnalt on mõistetav, miks inspektsioon vaatas läbi kõikide Eesti omavalitsuste koduleheküljed internetis.

Kehvematele avalikult piitsa ei antud. Küll pakuti parimatele avalikku tunnustamist.

Kõige kõrgemaks kiideti Padise valla veebilehte, riigiasutustest tõsteti esile veterinaar- ja toiduametit, peaaegu sama hea oli Riigikantselei veebileht.

“Valla toimimine internetis oli meie mure pikka aega, vana koduleht oli aegunud,” tunnistab Padise vallavanem Leemet Vaikmaa. Uut tehes seati eesmärgiks teenusteportaal. Septembris sai see valmis.

“Tegijateks olid vallavalitsuse ametnikud eesotsas abivallavanem Erkki Pratka ja vallasekretär Reet Pikkpõlluga, kes ametis üle 20 aasta,” rääkis Vaikmaa. “Kogemused tootsid lisaväärtust.”

Rahvas on uue hästi vastu võtnud. Internetist on saanud valla suhtlemise põhiline infokanal.

“Muidugi toimivad ka muud kanalid ja allikad massimeediast külajuttudeni välja,” nendib Vaikmaa.

Eestis peab avaliku teabe seaduse kohaselt olema igal omavalitsusasutusel kodulehekülg, kus leidub “päevakohane teave”.

Inspektsioon lähtus oma vaatlusel kahest huvisuunast: dokumendiregistrite seisund ja see, kas ametnike palgaandmed on avalikustatud.

Samas on “üles panemist” vajavat materjali tohutult. Ainuüksi loetelu dokumentidest, mis peavad leiduma omavalitsuse kodulehel internetis, on 32 punkti pikk, ulatudes ametnike haridusest arengukavadeni.

Siiski ei ole kõik dokumendid kohe läbi veebilehe avalikud.

Kirjadele, mis sisaldavad isikuandmeid või teisi isikliku loomuga asjaolusid, on pandud juurdepääsupiirang. Piirangu saavad sotsiaalabi taotlused, puude määramisega seotu jne.

Millist infot vald või linn lisaks seadusega nõutule veel veebilehele panna võib, selle kohta piiranguid pole.

“Kui ikka omavalitsusel on tava vastlapäeval künkalt liugu lasta ja sellest pildid valla veebilehele panna, siis võib see ühe või teise isiku jaoks olla pigem meeldiv tähelepanu,” ütles inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand. “Kuid kui see isik soovib, et seda pilti veebilehel ei oleks, on tal õigus nõuda pildi mahavõtmist.”

Normi, kui kiiresti peab info leidma, pole. Küll on inspektsioon soovitanud, et kontaktinfo võiks olla ühe-kahe kliki kaugusel.

Suur tähelepanu kodulehekülgedele ei tähenda seda, et edaspidi ei võiks valla- või linnavalitsusse dokumenti küsima minna. Samas pole kõik “ametlikud paberid” enam sugugi paberil – nii oleks lihtsam siiski kodulehekülge kasutada.


Mida peab teabevaldaja avalikustama?

- Asutuse põhimääruse.

- Avalduste blanketid ja nende täitmise juhendid.

- Asutuse ametnike nime, ametikoha, hariduse ja kontaktid,  palgaandmed, töö/vastuvõtu ajad.

- Asutuse eelarve kohta käiva andmestiku.

- Riigihangete, kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud, samuti heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid.

- Uudisinfo, milles sisalduv võib ohustada inimeste elu, tervist või vara.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon