PÄEVAPILT: Hull kogus hallhülgeid

 (13)
PÄEVAPILT: Hull kogus hallhülgeid
Ekraanitõmmis

Hallhüljeste seirekaamera Vilsandi rahvuspargis näitab praegu vahvat pilti, kus rand on paksult puhkavaid hallhülgeid täis.

Hallhüljestel on praegu poegimisaeg. Pojad on valges „titekasukas“, emasloomad laigulise kasukaga ja tumedatest isasloomadest veidi pisemad. Vaata otsepilti SIIT.

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik.

Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim. Vanad isasloomad kaaluvad kuni 300 kg ja on kuni kolm meetrit pikad. Iseloomulikuks tunnuseks on pikk, isastel pisut kongus koon. Sageli kohtab ka peaaegu musti või kollakaspruune isendeid. Emasloomad on väiksemad ja kõhupoolelt heledamad. Toiduks kalad, vähid ja limused, kes harilikult tervelt alla kugistatakse.

Hallhülge innaaeg on varakevadel, mil isasloomad moodustavad 6–7 emasloomaga haaremeid. Tiinus kestab aasta, tavaliselt sünnib üks poeg veebruari lõpus, märtsis. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vette lähevad nad umbes 9 kuu pärast. Ilma vanaloomade hooleta pojad hukkuvad. Pärast poegade ilmaletoomist, paaritumist ja karvavahetust, mis kestab aprilli lõpuni, hajuvad hallhülged ulgumerele üksikult või väikeste salkadena.

Hallhülgel puuduvad looduslikud vaenlased, poegi võivad ohustada kotkad.