Külmumine ega sügavkülmutaminegi ei vähenda jõhvikate toiteväärtust. Jäält võetud marju võib panna ilma eelneva sulatuseta keevasse vette, koogitainasse või magusroale kaunistuseks.

Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve saab seda kasutada pika aja jooksul jookides ja toitudes või pista niisama suhu. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape.

Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Bensoehape on säilitusainena kasutusel toiduainetööstuses.

Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.

Kuidas jõhvikaid kasutada, nii erinevates toitudes kui mujal, sellest loe Maakodust.