PÄEVAPILT | Märtsis jõhvikale? Jah, sest rabad on korjamisvalmis kuremarju täis!


PÄEVAPILT | Märtsis jõhvikale? Jah, sest rabad on korjamisvalmis kuremarju täis!
Foto: Erakogu

Jõhvikad elavad rabamätastel talvekülmad kenasti üle ning veel varakevadelgi igati korjamiskõlbulikud. Fotol olev saak on korjatud eile, 18. märtsil ühest Harjumaa rabast poole tunni jooksul.

Kas korra läbi külmunud marjad on ikka söögikõlbulikud? Miks üldse jõhvikaid korjata ja süüa?

Külmumine ega sügavkülmutaminegi ei vähenda jõhvikate toiteväärtust. Jäält võetud marju võib panna ilma eelneva sulatuseta keevasse vette, koogitainasse või magusroale kaunistuseks.

Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve saab seda kasutada pika aja jooksul jookides ja toitudes või pista niisama suhu. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape.

Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Bensoehape on säilitusainena kasutusel toiduainetööstuses.

Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.

Kuidas jõhvikaid kasutada, nii erinevates toitudes kui mujal, sellest loe Maakodust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare