"Viimsis ongi sedasi, et veevarud on füüsiliselt piiratud, juurde pole sealt midagi võtta," ütleb Tarkmees. Kohalikud elanikud tunnevad seda oma nahal sel moel, et kohati on veesurve ühisveevärgis nii madal, et nõudepesumasinad ja pesumasinad keelduvad käivitumast.

Kui elanikkond jätkab vee tarbimist endise hooga, võib Eesti paestel rannikualadel tulemuseks olla see, et merevesi hakkab end sügavatesse põhjavee kihtidesse ehk ühisveevärgi veehaardesse sisse suruma ja rikub põhjavee ära. '

"Kui nii juhtub, läheb olukord hulluks," hoiatab Tarkmees, kuid lisab siiski, et mingit kriisi põhjaveega vee-ettevõtetel ja tarbijatel siiski praegusele põuale vaatamata ei ole. Ja hullu olukorra ennetamiseks peab kohalik omavalitsus koos vee-ettevõttega maha istuma ning otsustama, mida teha.

Oluline on märkida sedagi, et vee-ettvõtjad peavad kinni pidama neile kehestatud vee kasutamise mahust, kasutada antud ressursi hulka ei tohi nad ületada. Loomulikult saab taotleda mahu suurendamist, aga see on pikk protsess ja ühe kirja peale ei juhtu Vahur Tarkmehe sõnul midagi - mahtude suurendamine eeldab uuringuid.

Küll aga teab ta, et mitmes Eesti paigas on kuivale jäänud eraomanikele kuuluvad mitte väga sügavad puur- ja salvkaevud, tekitades paljudele inimestele seetõttu meelehärmi.

Need põhjavee kihid, mida kasutavad ühisveevärkide täitmiseks vee-ettevõtted, on siiski nii sügaval ja hästi täitunud, et mingit veekriisi ette näha pole, kinnitab vee-ettevõtete liidu juht.