Pakane on tore – taimekahjurid surevad ning keha karastub

 (3)

Pakane on tore – taimekahjurid surevad ning keha karastub
Foto: Anni Õnneleid

Paks lumi on ilus ja külm talv teeb üle mitme aasta taas tuju heaks. Kas pole nii? Kui 20 külmakraadi sulle rõõmu ei paku, siis püüame sind veenda – võta teadmiseks, et külma tõttu kimbutab järgmisel aastal põldusid mõnevõrra vähem kahjureid.

"Külm on kahjurite suhtes väga positiivne nähtus," teatab Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog Laine Keppart. "Kuid selleks on ikka külma vaja ka. Näiteks kartuli- ehk koloraadomardikas on selline, et kui saab korralikult külma, võtab see arvukuse alla või hävitab ta täitsa ära. Mardikas ei kannata, kui maapind ära külmub."

Selle talve elavad triibulised putukad tõenäoliselt suuremalt jaolt siiski üle. Praegu katab maad paks lumekiht ning alumised soojemad kihid sulatavad külmunud pinnase jälle lahti. Kepparti tänavune rekordmõõtmine on 40 sentimeetri sügavuselt külmunud kelts. Kartulimardikas võib samas kaevuda meetri sügavusele.

"Eks putukaid ja röövikuid, kes kuusehekkides ja kõrgemal talvituvad, neid võtab rohkem," ütleb Keppart.

Kepparti kolleeg, kartulitega tegelev vanemteadur Aide Tsahkna lisab, et kui kartulimardikas on sügavale kaevunud, siis ei pruugigi ta järgmisel suvel välja tulla. Pesitseb suve ja järgmise talve maa all ning tuleb alles hiljem põllumeest kimbutama. Võib juhtuda, et saame siin põhjas mõnes kandis koloraadost lahti, aga ta tuleb jälle – enamasti ikka lõunatuulega.

Seotud lood:

"Aastaid tagasi oli nii, et kartul ei olnud veel ülevalgi, aga mardikas oli juba puuokstel ootamas. Kui kartul tärkas, tuli kohe peale," meenutab Tsahkna "toredat" juhtumit.

Lumekuhi või saun - ühtemoodi kasulikud

Kui kartulimardikas vajaks veel külmemat ja ühtlasi lumevaesemat talve, siis taimehaiguste vastu aitab nädalaid kestnud külm kindlasti.

"Paljud haigused talvituvad kuivanud taimeosadel. Tänavune külm on hea, kui just lumi ei päästa, sest lume all nii külm ei ole," lisab Tsahkna.

Köögiviljadega tegelev Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender räägib enda kogemusele tuginedes, et valge kasvuhoonekarilane hävib külmade talvede puhul kütmata kasvuhoonetest kindlasti. Kuigi mitte kunagi sajaprotsendiliselt.

"Kui kasvatame kütteta kasvuhoones pärast külma talve tomatit, kuid ei tuuluta piisavalt, siis seenhaigused saavad ikkagi levida, sest neil tekib paljunemiseks väga soodne olukord ja see võib toimuda plahvatuslikult," ütleb Bender ning juhib tähelepanu, et köetavates kasvuhoonetes on haiguste hulk kindlasti suurem.

Loe veel

Teadur ei raatsi kindlalt väita, kui palju ning kelle vastu külm täpselt aitab, kuid julgeb üldistada, et kahjurite ja haiguste intensiivus väheneb külma talve puhul küll. See on meie põhjamaine eelis – viirushaigused ei levi siin sugugi nii edukalt kui lõuna pool, sest külmad talved katkestavad viiruste arengutsükli ära. Lisaks toob ta välja, et läbikülmumine on hea mulla struktuurile.

Kui külma kasudest veel rääkida, siis on levinud väide, et 20kraadise külma kätte viies hävivad mõne tunniga tekkides-patjades pesitsevad tolmulestad. Lisaks olla teadlaste sõnul külma tundmine sama kasulik kui saunas istumine, kuna külm paneb tööle muidu vähe rakendust leidvad kehasisesed protsessid ning tõrjub põletikku.

Ühtlasi hakkavad inimesed kaua kestnud külma tõttu kõrgemalt hindama sooja, kui see ükskord kohale jõuab.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat igapäevastest ilmatarkustest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare