Ühe probleemkohana sundliitmise puhul näeb Pala vald teiste sundühendatavate suurt laenukoormust. Kui aastavahetusel oli laenukoormus Alatskivil 580 686 eurot, Varal 735 309 eurot, Kallastel 530 739 eurot, siis Palal 93 126 eurot, mis on võrreldes teistega marginaalne.

„Seetõttu on selge, et investeeringuteks Pala piirkonnale ei jätku vahendeid, sest neid on edaspidi vaja selleks, et teiste laene teenindada,“ osutab volikogu.

Pala vallal on volinike veendumuse kohaselt piisavat finantsvõimekust, et juhtida ja korraldada iseseisvalt kohaliku elu ning täita oma ülesandeid. Sundühendamisel jääb Pala moodustatavas suurvallas äärealale ning on suur risk nende riigipiiri äärsete alade ääremaastumiseks.

Rahvaküstlusel oli Palal sundühendamise vastu 78% hääletanuist, kusjuures sellest võttis osa 45%hääleõiguslikest elanikest, mis näitab, et Pala valla rahvas pole ükskõikne oma tuleviku suhtes.

„Elanikke tuleb kuulda võtta! Elanike jaoks tähendab nende suure ülekaaluga väljendatud vastuseisu arvesse võtmata jätmine, et riigivõim ei hooli neist,“ seisab volikogu otsuses kirjas.

Juhul kui valitsus kõigele vaatamata siiski kavatseb valla sundühendada, on vallavanem Jozsef Weinrauchi sõnul tegu valitsuse ülerullimisega Eesti demokraatiast.

Valitsuse ettepanekule ühendada nimetatud viis omavalitsust Kodavere vallaks oli päri vaid Kallaste linn, vastu seisavad ka Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vald.

Ühtekokku tegi valitsus sundliitmise ettepaneku üle Eesti 104 omavalitsusele, neist vaid 39 nõustusid.

Pikemalt saab antud teemal lugeda tänasest Maalehest, kus on lisatud ka Tartu ülikooli emeriitprofessori vandeadvokaat Paul Varuli kommentaar. Varul leiab, et kui rahvaküsitlustel on arvamust avaldanud arvestatav hulk, 30–60% omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest ja nendest rõhuv enamus on sundühendamise vastu, oleks rahva arvamuse ignoreerimine lubamatu või siis eeldab väga tugevaid valitsuse poolseid vastuargumente.

„Inimeste arvamustega mittearvestamisel võivad olla palju laiemad tagajärjed – üldine valimisaktiivsus võib oluliselt halveneda, olulistes küsimustes kaasarääkimise

soov väheneda, demokraatia traditsioonide kujunemise jaoks oleks tegemist selge negatiivse sõnumi ja mõjuga,“ leiab ta.