Kaardirakenduses kuvatakse palverännuteele jäävaid punkte koos kirjeldusega ja soovituslikke marsruute, mida kasutada.

Teekond, mis pakub palju avastamisväärset meie aja- ja kultuuriloost, algab Pirita kloostrist, kulgeb läbi seitsme maakonna ja lõpeb Vana-Vastseliina kabelis. Nii mõneski kohas jaguneb rännutee mitmeks paralleelseks haruks, mis hiljem taas kokku saavad, huviväärtusi on praeguse seisuga kaardile kantud 146.

"Palverännutee on meie kingitus tänavu kaheksasaja-aastaseks saavale Maarjamaale," ütles Pirita kloostri sõprade üks eestvedajaid Lagle Parek.

"1215. aastal pühendas piiskop Albert siinse maa Jumalaemale ja palverännak Emamaale kuulutati samaväärseks retkega Pojamaale Palestiinasse. Teeme siis siinsamas, oma tillukesel isamaal, läbi selle iseenda leidmise teekonna ja õpime lugudest, mida jutustavad palverännuteed ääristavad paigad kaugetest aegadest, esivanemate vaimsusest ja kätetööst. Kaardist on sellel retkel tublisti abi."

Kaardi koostamiseks vajaliku välitöö tegid Pirita kloostri sõbrad, külastades kõiki huvipunkte ja läbides reaalselt looduses ligi 170 kilomeetrit. Palverännutee määratlemisel püüti vältida suurema liiklusega teid ja eelistada loodusradu. Huvipunktidena on kaasatud ka seni vähest tähelepanu pälvinud, kuid kultuurilooliselt olulisi kohti.

Maa-amet kandis huvipunktid ja soovituslikud marsruudid võimalikult täpselt kaardile ning koostas kaardirakenduse. Kaardirakendusest on olemas ka mobiilisõbralik versioon, mis võimaldab kasutajal end nutiseadme GPS-i kasutades kaardil positsioneerida, jälgida rajal püsimist ja näha lähedal paiknevaid huviobjekte.

Palverännutee ei ole veel lõplikult valmis, ka eeloleval suvel jätkavad Pirita kloostri sõbrad teekonna ja huvipunktide täpsustamist. Kuid rändama minna saab juba praegu, kas üksi või mitmekesi, ning valida just selline teelõik, mis meeldib.

Infot teekonna kohta saab portaali www.palverand.ee kaudu, kaardirakendusega seotud küsimustes tuleb pöörduda Maa-ameti toe poole aadressil kaardirakendus@maaamet.ee.