Pärnu kavatseb saetöö eest küttepuud kinkida
Mootorsaed Pärnu linnas Riia maantee ja Raeküla linnaosa majade vahele jäävas metsaribas juba mürisevad.
“Vanajumalaga on meil hea leping. Vahepeal oli paks lumi metsa all, aga nüüd ainult paar sentimeetrit ja tegi parasjagu külma ka, nii et maapind kannab. Praegu on ainus ja õige aeg,” ütleb ettevõtmise eestvedaja Eino-Jüri Laarmann.
Õige aja otsustajaks on Laarmann ise. “Ametnikud ikka ütlevad, et oota seda ja toda,” lausub ta. “Ma ütlesin neile, et ei saa nii kaua oodata, kui puud on lehte läinud.”
Alustati ühe saemehega
Metsa kordategemise idee hakkas Raekülas liikuma juba paar aastat tagasi.
Kuna see on eramupiirkond, kus üksteist tuntakse sageli juba palju aastaid, levis mõte algul suust suhu.
Asja arutati ka Raeküla seltsis ja kohalikus vanaisade klubis, mille liige Laarmann on.
Möödunud aasta detsembris said paarkümmend Raeküla elanikku esimest korda kokku, et asja täpsemalt arutada.
Nüüd on vabatahtlikud kahel laupäeval metsas rassinud. “Inimesed helistavad ja küsivad, et millal saab tulla. Eelmisel laupäeval tulid paljud lihtsalt vaatama, et mis ja kuidas. Oli ainult üks saemees ja temalgi saag nöökis. Aga pärast hakkas töö minema ja lisandus mees, kes hakkas trimmeriga peent metsa võtma,” räägib Laarmann.
Möödunud laupäeval oli metsas juba neli-viis saagi ja suurem osa inimesi sai paaris töötada – üks saagis, teine aitas ning vedas suuremaid oksi ja kuivanud puid kokku. Tööpäeva algul pani end kirja 12 töömeest
“Endal ka pärast ilusam vaadata,” lausus saemees Erkki Mäeväli, kes tuli tööd tegema ja laupäeva veetma koos pojaga.
Kuigi Pärnu volikogu alles arutas Raeküla metsa küsimust, ei ole sugugi nii, et mehed läksid saagidega metsa ja hakkasid huupi puid maha võtma.
Metsa arenduskava on tehtud ja Laarmann võib näidata kaht metsateatist, millega on lubatud teha harvendus- ja sanitaarraiet ning varuda 37 tihumeetrit kütet.
Vaid väike linnulõks
Raie kooskõlastamine keskkonnaametiga ei kujunenud eriti keerukaks, sest loomade vääriselupaika 100 meetri laiune ja 500 meetri pikkune tiheda liiklusega Riia maantee ääres asuv mets endast ei kujuta.
“Kui suuri puid ei puudutata ning alt võetakse ainult võsa ja väikesed kuivanud puud, siis ei saa midagi selle vastu olla. Kui seal võsas mõni lind pesitsebki, siis Raeküla kassid teevad neile nagunii üks-null. Eks seal niisugune linnulõks ole. Vaevalt sellises väikeses metsas ka loomi elab, pigem on see loomale ainult ohu allikas,” arvab ka Pärnumaa linnuklubi Buteo juhatuse liige Peeter Raja.
Mõned Raeküla inimesed küll kardavad, et Riia maantee liiklusmüra kostab edaspidi tugevamini elumajadeni.
Laarmanni arvates pole selliseks kartuseks suuremat alust, sest hõre võsa ei takista müra levimist nagunii kuigipalju. Riia maantee ja elumajade vahele on kavas istutada kuusehekk, mis juba hoopis tõhusam müratõke.
Ometi peab 37 tihumeetri võsa ja kuivanud puude mahavõtmist arutama Eesti ühe suurema linna volikogu.
Põhjus, miks pealtnäha lihtne asi nii keeruliseks kujunes, peitub selles, et mets ja puud kuuluvad Pärnu linnale. Neid ei saa metsa vedelema jätta ega ka Raeküla inimestele niisama (või vabatahtliku töö eest) laiali jagada.
Kingib ainult volikogu
2001. aastal Pärnu linnavolikogu kinnitatud linnavara valitsemise korra kohaselt saab linnavara kinkida ainult linnavolikogu otsusega.
Mis siis et igal metsa kordategemisel osalenud inimesel oleks saada mitte rohkem kui üks-kaks tihumeetrit küttepuitu kogumaksumusega 20–40 eurot, ikkagi peab seda otsustama volikogu.
Pärast pikka ja hoolikat arupidamist jõuti järeldusele, et kõige lihtsam on Pärnu linnal kinkida puud Laarmannile, kes siis omakorda need metsatööl osalenute vahel ära jagab.
“Ei ole niisugust lihtsat võimalust, et teeme ja jagame ära. Eks teatakse, et olen aus inimene ja endale puid ei võta. Mina ei taha sealt pilbastki. Tegijad saavad puud ilusasti endale,” lubab Laarmann.
