Linnalehmade projekti eesmärk on taastada Pärnu rannaniitudel traditsiooniline inimtegevus ehk tagada ala järjepidev karjatamine, mida Pärnus viimased 20 aastat polnud tehtud. Rannaniidud kasvavad kinni ja hääbuvad, kui neid loomadega ei karjatata. Niitude kinnikasvamise tõttu kaovad neile iseloomulikud taime- ja loomaliigid. „Eestlastel on vedanud, et meil on olemas sellised haruldased poollooduslikud kooslused ning seda veel tiheasustusega linnas. Meie eesmärk on parandada Pärnu rannaniidu seisukorda, taastada rannakarjamaade traditsiooniline väljanägemine ja seal leiduvatele liikidele sobilikud elutingimused. Lisaks tutvustame kaitseala, seal paiknevaid taime-, linnu- ja loomaliike Pärnu elanikele ning külalistele. 2015. a suvel valmis Pärnu ranna kõrval ka kaitseala väärtusi tutvustav unikaalne laudtee-õpperada, mida tasub kindlasti külastada,“ selgitas Holm.

Pärnu linnas asuv rannaniidu looduskaitseala kuulub Euroopa 27 000 kaitseala hõlmavasse NATURA 2000 võrgustikku, mis katab ligi viiendiku kogu Euroopa maismaast. Võrgustiku kaitsealade keerulisi ning mahukaid taastamistöid ja väärtuste tutvustamist toetab Euroopa Komisjoni LIFE+ programm. Projekt URBANCOWS ehk linnalehmad käivitus 2012. a ajendatuna Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmavate rannakarjamaade üha halvenevast seisundist. Karjatamise taastamisele eelnes vana pilliroomassiivi ja põõsaste eemaldamine, millega rannaniit oli paarikümne aastaga kinni kasvanud. Nii on mitme meetri kõrgune roostik asendunud rannakarjamaadele omase madala ja tiheda taimestikuga, mis on sobilikuks toiduks veistele. Üle 20 aasta naasid veised taas Pärnu rannaniitu hooldama 2012.a. Viimaste aastate jooksul on rannakarjamaal tegutsevate kariloomade arv suurenenud, ulatudes 2015. a suvel ca 220 veiseni.