Pärnumaa väikepoodide omanik on pooleteise aasta jooksul pidanud sulgema neli poodi seitsmest

 (137)

Sotsiaalkomisjoni, maaelukomisjoni, rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung
Sotsiaalkomisjoni, maaelukomisjoni, rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung. Pildil Eesti Väikekaupmeeste Liidu esindajad Rein Reinvee ja Margus Karro.Foto: Karin Kaljuläte

Esimese väikepoe Iklas sulges OÜ Mägi Trading omanik Evi Aidberg kohe, kui avati esimese piiritagune alkopood Ainažis, kuna pood ei tulnud enam ots-otsaga kokku. Nüüdseks on ettevõtja sulgenud poed ka Talil, Päriveres ja Pärnu-Jaagupis.

Poliitikud pigem otsivad põhjendusi, miks ei peaks probleemi lahendama.
Margus Karro

Ta räägib, et Iklas olid kohalikud poe sulgemise üle väga õnnetud, kuna pood oli seal juba ammusest ajast. Nüüd lasevad vanemad inimesed naabritel või sugulastel toidukraami kaugemalt kohale tuua. "Me olime nende jaoks hea pood ka selle pärast, et meil oli see õnnis raamatusüsteem. Kui raha oli otsas, sai poest süüa ikka," ohkab Aidberg.

Praegu on ettevõttel alles veel kolm kauplust Arel, Suigil ja Uduveres. "Eks käin mööda noatera. Nii nad eksisteerivad, kui väga peale maksma ei pea, talvel niikuinii peab," sõnab naine. Ta ei usu, et tema ega keegi teine hakkaks kord suletud poode uuesti avama. Enam ei aitaks tema meelest miski, mida valitsus teha võiks.

"Räägitakse ainult alkoholist, aga see on mitte ainult alkoholi, vaid kõigi asjade teema. Alkopoes on muud toidukraami ka metsikult odava hinnaga," räägib Aidberg, kelle käivet on mõnes poes rohkem langetanud ostureisid Lätti, teises kohas peamiselt elanike kadumine.

Seotud lood:

"Suletud poodi uuesti nullist käima ei lükka. See on nii vaevarikas protsess, läheksin pigem kuhugi kassapidajaks. Töölisi pole võtta ning millega seda riigi poolt väljareklaamitud 500eurost palkagi maksta, kui pole käivet. Surnud ring," ütles Aidberg. Ainsa meetmena, millel väikepoodniku meelest kasu võiks olla, on toidukauba käibemaksu viiele protsendile alandamine.

Inimene ostab 2000 euro eest alkoholi, sageli on ostjad juba ette olemas, müüb 3000 euroga maha ja saab 50% kiiret kasumit.
Margus Karro

Must turg saab hoogu juurde

Teisipäevasel kohtumisel riigikogu komisjonidega osales ühe Värska kaupluse omanik ning MTÜ Eesti Väikekaupmeeste Liidu juhatuse liige Margus Karro, kes üllatus kohtumisel selle üle, et riigipoolne suhtumine paistis üldiselt positiivne, kuigi kohtumine toimus hiljem kui võinuks.

"Komisjonide esimeeste üldine mõte on see, et nad on juba midagi teinud, et näe, alkoholiaktsiis tõuseb poole vähem kui esialgu plaaniti. See on ikkagi hinnatõus ja aktsiiside vahe on ikka võrreldes Lätiga kolmekordne," jagub Karrol valitsusega siiski vähe ühiseid arvamusi. "Naiivne oleks loota, et midagi päevapealt muutub, aga hea, kui üldse kunagi muutub. Poliitikud pigem otsivad põhjendusi, miks ei peaks probleemi lahendama."

Karro räägib, et eelkõige kannatavad piiriülese kaubanduse tõttu just seaduskuulelikult makse maksvad firmad ning valitsus kutsub oma tegevusega esile 90ndaid aastaid, kus valitses must äri. Tema sõnul ei ole peamine probleem see, kui inimesed ostavad alkoholi enda tarbeks, vaid see, et tekkimas on edasimüüjate võrgustik, kes teenib väga lihtsalt suuri kasumeid nii Lõuna- kui Põhja-Eestis.

"Inimene ostab 2000 euro eest alkoholi, sageli on ostjad juba ette olemas, müüb 3000 euroga maha ja saab 50% kiiret kasumit," räägib Karro, kes juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et kurjategijad ei küsi passi ning müüvad ka teismelistele. Karrole teadaolevalt sõitvat mõned soomlased jätkuvalt Tallinnasse alkoholi järele, kuid ostavad selle siinsete poodide asemel mõnelt Läti alkoholi edasimüüjalt Tallinnas ilma, et peaksid Lätti sõitmagi hakkama.

Ilmselgelt läheb asi hullemaks, see on algus. Poode, mis on kinni pandud, tänase tegevuse valguses keegi kindlasti lahti ei tee.
Rein Reinvee

"Aktsiisitõusudest hoogu juurde saanud must turg, mõjutab laiemat äritegevust Eestis. Valitsus ja maksuamet peaksid ometi selle vastu tahtma midagi rohkemat ette võtta," ütleb Karro. Ta räägib, et kui Lätis on varimajandus oluliselt levinum kui meil, siis meil on äridel normiks olnud lojaalselt makse maksta. Nüüd paistab olukord muutuvat, kuna pidev hinnatõus on tema sõnul nagu "aamen kirikus".

Karro juhib tähelepanu sellele, et eestlastele jääb kogu pakendikoormus ning on näha, kuidas prügikastid uputavad Lätist ostetud taarast. "Kui Eestis tegutsev ettevõte toob Eestisse ükskõik, millist pakendatud kaupa, siis ta maksab selle pealt käitlustasu. Illegaalsed müüjad ei maksa midagi, aga koormus jääb Eesti maksumaksjale," ütleb Karro.

Väikekaupmeeste Liidu esimees Rein Reinvee märgib, et kuna statistika ilmub viitega, siis sügisestel kohtumistel riigikoguga ei tahetud üldse probleemi tunnistada, ent nüüd juba öeldakse, et maaelul ei saa lasta päris välja surra.

Meie toidukaupluste juhataja Reinvee räägib, et kõige keerulisem on kauplustel, mis ei ole ketistunud. "Ilmselgelt läheb asi hullemaks, see on algus. Poode, mis on kinni pandud, tänase tegevuse valguses keegi kindlasti lahti ei tee," sõnab Reinvee.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Unistuste ajalooõpik, mida sul kooliajal ei olnud! Kõige suurem EV100 raamat vaid 15,90 €. Telli ette SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare