Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme

 (1)
Maaleht
                     
Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme
Foto: Siim Lõvi

Eesti Maaülikooli teadlased osalevad Eesti – Läti piiriülese koostöö programmi raames projektis, mille eesmärgiks on uuenduslikke sadeveesüsteeme kasutades inimsõbraliku, jätkusuutliku ning looduslähedase keskkonna loomine. Üheks projektalaks on Loode-Pärnu.

Eestis veel vähe tuntud säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Vett ei juhita torusse ning kusagile minema, vaid kasutatakse ära veekogudes ning taimkatte niisutamiseks, “ selgitas Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnakaitse osakonna spetsialist.

Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega pakuvad need mitmeid eeliseid: vähendavad oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu; sadevett puhastatakse looduslikul viisil; samuti suurendavad linnakeskkonna atraktiivsust. Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises. „Seisame rohelise ülikoolina selle eest, et meie teaduspõhised lahendused arendaksid linnakeskkondades enam looduslähedust ja keskkonnahoidlikkust,“ selgitas Gen Mandre Eesti Maaülikooli teadlaste – maastikuarhitektide ja hüdroloogide - rolli projektis.

Projekt, millesse on kaasatud ka väliseksperdid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Pärnus ning Võrus, millest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse. Projekti eelarve on 114 010 eurot, millest 96 908,5 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Seakasvataja Urmas Laht on riigi ja valitsuse suhtes väga kriitiline, märkides, et võimu juures olijad lasevad mitte midagi ette võttes meie seakasvatusel vaikselt hääbuda.
Seakasvataja Urmas Laht on riigi ja valitsuse suhtes väga kriitiline, märkides, et võimu juures olijad lasevad mitte midagi ette võttes meie seakasvatusel vaikselt hääbuda.
Euroopa sealiha ületootmise ja riikide erinevate toetussüsteemide tõttu teenivad Eestimaa põllumehed sealiha müügist iga kilo pealt ligi 40 senti kahjumit.
UUSELAMURAJOON
Kindlasti ei saaks iga majaomanik eraldi endale prügivedajat valida, sest uuselamurajoonides tekitaksid arvukad prügiautod liikluskaose. Küll aga soovivad omanikud jäätmemajanduse korraldamises senisest rohkem osaleda.
Eesti koduomanikud peavad otstarbekaks, et seadus võimaldaks elukondlike teenuste, näiteks prügiveo tellimisel korraldada selleks hankekonkursse ka kodanike ühendustel.