Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme
Eestis veel vähe tuntud säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Vett ei juhita torusse ning kusagile minema, vaid kasutatakse ära veekogudes ning taimkatte niisutamiseks, “ selgitas Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnakaitse osakonna spetsialist.
Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega pakuvad need mitmeid eeliseid: vähendavad oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu; sadevett puhastatakse looduslikul viisil; samuti suurendavad linnakeskkonna atraktiivsust. Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises. „Seisame rohelise ülikoolina selle eest, et meie teaduspõhised lahendused arendaksid linnakeskkondades enam looduslähedust ja keskkonnahoidlikkust,“ selgitas Gen Mandre Eesti Maaülikooli teadlaste – maastikuarhitektide ja hüdroloogide - rolli projektis.
Projekt, millesse on kaasatud ka väliseksperdid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Pärnus ning Võrus, millest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse. Projekti eelarve on 114 010 eurot, millest 96 908,5 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.