Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme

 (1)
Maaleht
                     
Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme
Foto: Siim Lõvi

Eesti Maaülikooli teadlased osalevad Eesti – Läti piiriülese koostöö programmi raames projektis, mille eesmärgiks on uuenduslikke sadeveesüsteeme kasutades inimsõbraliku, jätkusuutliku ning looduslähedase keskkonna loomine. Üheks projektalaks on Loode-Pärnu.

Eestis veel vähe tuntud säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Vett ei juhita torusse ning kusagile minema, vaid kasutatakse ära veekogudes ning taimkatte niisutamiseks, “ selgitas Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnakaitse osakonna spetsialist.

Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega pakuvad need mitmeid eeliseid: vähendavad oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu; sadevett puhastatakse looduslikul viisil; samuti suurendavad linnakeskkonna atraktiivsust. Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises. „Seisame rohelise ülikoolina selle eest, et meie teaduspõhised lahendused arendaksid linnakeskkondades enam looduslähedust ja keskkonnahoidlikkust,“ selgitas Gen Mandre Eesti Maaülikooli teadlaste – maastikuarhitektide ja hüdroloogide - rolli projektis.

Projekt, millesse on kaasatud ka väliseksperdid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Pärnus ning Võrus, millest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse. Projekti eelarve on 114 010 eurot, millest 96 908,5 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas  Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
“Kes tahtis kooli tulla?” küsib Tartumaal Pangodi järve ääres asuva Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson esimesel septembril. Tõuseb kätemeri.
TÜ Puidumüügikeskus
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik (vasakul) ja tegevjuht Einar Rannula metsaomanikele kuigi paljulubavaid progoose ei esita - puiduturu tulevik pole kuigi helge.
Üleilmselt valitsev toorainehindade kukkumine on viinud selleni, et ka Eestimaalt raiutud puidule on üha keerulisem turgu leida – nõudlus on kehva ja hind on niru.
Eliitkool 29 lapsele vanas mõisas
3. september 2015 11:26
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Tänapäeval pole Harmi kooli esimene klass, kus käib kuus last, enam väike, vaid üsna tavaline väikese maakooli klass.
ÕPETUS KOOS FOTODEGA: Suvelõpusall (1)
3. september 2015 05:15
Sall on just parasjagu sellise suurusega, et ulatub paar korda lahedalt ümber kaela.
Sall on just parasjagu sellise suurusega, et ulatub paar korda lahedalt ümber kaela.
Suvelõpp peidab endas saladusi ja eks ole ju sumedad õhtud paljude lemmikuks. Nende nautimiseks tasuks valmistada lihtne sall.