Peaminister Ratas: Arnold Rüütel on mulle eeskujuks elus ja poliitikas

 (3)
Peaminister Ratas: Arnold Rüütel on mulle eeskujuks elus ja poliitikas
Anni Õnneleid

20. augusti klubi korraldusel algas täna Tartus Athena keskuses konverents “90 aastat Eesti elu,” mis on pühendatud Arnold Rüütli eelseisvale juubelisünnipäevale.

Ekspresident Arnold Rüütel saab 10. mail 90 aastat vanaks.

President Kersti Kaljulaid ütles oma tervitussõnades, et Arnold Rüütel on suutnud ajaga kaasas käia. “Riigipeana pidas Arnold Rüütel alati nõudlikult ning ettepoole vaatavalt oluliseks meie rahva, keele ja kultuuri kestmist, sotsiaalset turvalisust ja meie ühiskonna sidususe suurendamist,” sõnas Kaljulaid.

Riigipea hinnangul on Rüütlile omane ettepoole vaatav hool Eesti tuleviku pärast. Ta rõhutas ja meenutas Rüütli toetust liitumisele Euroopa Liiduga 2003. aasta referendumi eel ning leidis, et kuna Eesti inimesed on alati skeptilised ja Eestis poolthäälte osakaal üks sarnaste rahvahääletuste väiksemaid, siis võib-olla ei oleks see Rüütli toetuseta üldse niipidi läinudki.

Peaministrile eeskujuks

Peaminister Jüri Ratas ütles, et Arnold Rüütel on olnud talle suureks eeskujuks elus ja poliitikas, nii oma väärikuselt kui tasakaalukuselt. Ka Rüütli tervislikest eluviisidest ja pereväärtuste hoidmisest peaks igaüks mõõtu võtma, arvas peaminister.

“Olete olnud Eesti maa ja rahva liitja ja sildade ehitaja,” pöördus valitsusjuht endise presidendi poole.

Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas oma tervituses Arnold Rüütli seoseid ja jalajälgi Tartus, mille aukodanik ta on.

Juubelikonverentsi moderaator, omaaegne ENSV ministrite nõukogu esimees Indrek Toome sätib Rüütli margiplokki pildistamiseks paika. Argo Ideon
Seotud lood:

Kaks päeva kestva konverentsi ettekanded kajastavad teemasid, mis on otsapidi seotud Rüütli elukäiguga. Avaettekanne oli omaaegselt Ülemnõukogu liikmelt ja telesaatejuht Rein Järlikult, kes rääkis lähiajaloost meie raamaturiiulis.

Sel nädalal Maalehes ilmunud pikemas usutluses president Rüütliga rääkis ka viimane, et loeb just selle valdkonna raamatuid. “Põhiline valik on langenud raamatutele, kus on kirjeldatud meie rahva üleelamisi poliitilistes tõmbetuultes. Peab ütlema, et iga kirjutaja on vägagi erinevalt meenutanud meie lähiajaloo sündmusi ja neid vastavalt ka kajastanud. See on omaette väga tõsise mõtlemise koht,” leidis Rüütel.

Rein Järlik pühendas enamiku oma sõnavõtust sellele, kuidas tema hinnangul ülemääraselt tähtsustatakse Eesti Kongressi ja Eesti Komitee rolli iseseisvuse taastamise otsuse sünnis ning selle eelloos, ning mitmetes EV 100. aastapäeva puhul ilmunud lähiajalooraamatutes on jäänud tähelepanuta Ülemnõukogu otsused, mis sillutasid iseseisvuse taastamisele teed. Ta tõi esile, et Soome ajaloolane Seppo Zetterberg oma “Eesti ajaloos” neid seevastu pole unustanud.

Järlik tõi näiteks ka tuntud telesaatejuht Feliks Unduski sõnu Delfi TV hiljutises vestlussaates: “Rahvarinne oli vedur, aga rool oli Eesti Kongressil,” ning väljendas sellega mittenõustumist. Tema sõnutsi oleks iseseisvuse taastamise otsus tehtud 20. augustil 1991 samal kujul ka siis, kui ühtki Eesti Komitee liiget poleks toona Toompeal olnud.

“Eesti Kongressil on väärikas koht ajaloos, selle valimine oli unikaalne nähtus,” leidis Järlik. “Milleks siis ülistada teda võidu eest lahingus, mida ta ei pidanud?”

Järlik loetles iseseisvuse taastamise perioodi käsitlevaid teoseid ja kogumikke, kus kirjutavad Matti Graf, Igor Gräzin, Madis Salum ja teised, ent kõige põhjalikumaks käsitluseks nimetas ta Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri raamatut “Vaba riigi tulek.”

Kaks päeva arutelusid

Konverentsi esimene sessioon käsitleb's Rüütli sünnikodu — Saaremaaga — seonduvat. Kõneks on saarlaste õigeusku minek, saarlaste iseloom ja Saaremaa läbi ühiskonna murrangut Seejärel esitleti uut postmarki Arnold Rüütliga Eesti riigipeade seeriast, mis on tegelikult küll juba teine tema pildiga postmark. Esimene ilmus paarikümne aasta eest.

Laupäeva pärastlõuna oli pühendatud Tartule ja Arnold Rüütlile Tartus. Teatavasti oli hilisem president nii Tartu näidissovhoosi direktor kui ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia, praeguse Maaülikooli rektor.

Pühapäeval läheb vaatluse alla ENSV aeg tervikuna. Ettekanne “Karl Vaino aeg ja vastupanukultuur” tuleb Rein Ruutsoolt. Ajaloolane Andres Adamson räägib sellest, kuidas valitseti ENSVd. Samuti on tulemas mõned iseseisvuse taastamise perioodi ja Eestit üldisemalt mõtestavad ettekanded.

Kõige lõpuks, pühapäeva pealelõunal on oodata president Arnold Rüütli enda sõnavõttu.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare