Rõivas selgitas, et keskkonnaministeeriumi analüüsi kohaselt ei peaks RMK vormi muutma. Rahandusministril on aega seisukoht kujundada 15. veebruarini. Seejärel saab valitsus vajaduse korral teemat arutada.

„Minu hinnangul on juriidilisest formaadist olulisem, mida RMK oma igapäevatöös teeb. Ma näen väga selgelt vajadust metsamajandamise tegevustele, mida võib käsitleda kui ettevõtlustegevust. Aga peale selle näen vajadust metsas käimise populariseerimise järele, mida ei saa liigitada ettevõtlustegevuse alla. Näiteks RMK laudteed või ka metsas olevad ööbimiskohad ei oleks kindlasti isemajandavalt kestlikud,“ märkis Rõivas. Ta lisas, et selle tagamine on ikkagi riigi tulundusühingu doteeritud tegevus. Rõivase sõnul arutatakse lähiajal ka seda, kuidas oleks võimalik Eesti metsi paremini majandada. „Me teame, et Eesti metsade optimaalne raiemaht on 15 miljonit tihumeetrit, aga reaalselt võetakse sellest kasutusele vaid umbes kaks kolmandikku,“ selgitas peaminister.

„Riigimetsa omamisel on väga selge loogika. Ma leian, et riigimetsa tuleb ka jätkuvalt hoida, majandada. Riigimetsas tuleb ka tulevikus lisaks metsamajandustegevusele pakkuda selliseid avalikke teenuseid, mille eest ei võeta inimestelt raha või võetakse raha sümboolselt, nagu näiteks riigimetsast kuuse toomise teenus,“ ütles Rõivas. Ta ei näe mingit põhimõttelist vajadust muuta oluliselt riigimetsa ja erametsa omandivahekorda. „RMK erastamisest ei ole mina küll kuulnud ei selles valitsuses, ei üheski eelmises valitsuses. Sellised plaane ma ei tea, et oleks kellelgi ka opositsioonierakondadest,“ ütles peaminister.