Peep Peterson: Streigivaimu tuleb Eestisse juurde!
Reedel kavatsevad streikida ka Tartumaa ja Võrumaa teehooldusettevõtted. Kas olete ilmateatega kursis, sest sellest ju sõltub streigi mõjukus?
Lubatakse ilusat ilma.
Ent mis juhtub, kui mõnes kohas peaks olema kiilasjää?
Vähendame streigi mahtu esialgu välja kuulutatud päevalt kahele tunnile. See tähendab, et kui peaks tulema mõni äkiline lumesadu või torm või näiteks mõni sild kokku langema, siis katkestame streigi.
Kui streik kestab kaks tundi, ei saagi ju midagi juhtuda?
Ei saa jah. Aga me oleme väljendanud valmisolekut oma nõudmiste eest ja õpetajate toetuseks ka pikemalt streikida.
Teie ametiühingu peamine mure on vist eelkõige kollektiivleping?
Jah, oleme selliseid lepinguid viimase 20 aasta jooksul sõlminud päris aktiivselt.
Kui jõustub aga praegu Riigikogus olev seadusemuudatus, mis võimaldab etteteatamisega lõpetada igasuguse kokkuleppe, siis meid see kindlasti ei rahulda. Selle tagajärjel võib Eesti Vabariiki streigiseisu juurde tekkida.
Mõistlik oleks arvestada ametiühingute ettepanekutega. Meie ettepanek on see, et kollektiivlepingu ülesütlemine võiks automaatselt käia läbi riikliku lepitaja, kes erapooletuna jälgib, kas tööandja taotlus on põhjendatud.
Kas sellise kompromissi puhul oleksite nõus senist töölepinguseadust muutma?
Iga kompromiss viiks dialoogi jätkamiseni.
Oleme seda meelt, et kollektiivlepingute uuendamise võimalus peab olema, aga moodus, kuidas täna tahetakse seadust muuta, ei ole õige.
Kas teie valdkonnas on palju tähtajatuid kollektiivlepinguid?
Valdav osa on tähtajalised, kahe- ja üheaastased. Kuid plaanitav seadusemuudatus võimaldab tööandjal lepingu tähtaja möödudes teatada teisele osapoolele, et ta ei soovi seda lepingut enam täita. See häirib meid.
Kui läheb aga nii nagu ikka kombeks, et valitsus kedagi kuulda ei võta ja viib oma muudatuse läbi, kas siis jätkate streike?
Seda ei oska praegu öelda. Ametiühingud istuvad siis kokku ja peavad nõu. Eelkõige peab selleks olema töötajate valmisolek.
