Täiesti võimalik. Ka minu isiklikud suhted EKRE juhtidega on väga head. Muidugi häälte arv määrab ja alati tuleb vaadata, millistest nõudmistest või lubadustest üks või teine osapool peab loobuma, kui hakatakse võimulepet sõlmima.

Kui Keskerakond on Reformierakonnaga liitu läinud, on astmelisest tulumaksust loobutud. Kujutan ette, et kui niisugune hetk tekib, siis ka EKRE radikaalsemate nõudmiste puhul ei saa kõike ellu viia.

EKREst on minu meelest maalitud liigne koll. Jah, loosungiga saab tappa, aga kui elu läheb reaalsemaks ja loetakse hääli, püütakse leida kõiki rahuldav kompromiss.

Kui venelased moodustavad Keskerakonna valijatest suure osa, kuidas on siis mõeldav koostöö EKREga, kelle retoorika on padurahvuslik; kes räägivad, et venelane ei tohi olla Eestis president – kõnelemata sisserändajate peletamisest.

Pagulaste või varjupaigataotlejate küsimus kindlasti ühendab eri jõude. Ma olen ka naljatades öelnud: selleks et tekiks tõeline integratsioon Eestis elavate venelaste ja eestlaste vahel, ongi vaja just väljaspoolt tulnuid, keda mõned kutsuvad murjaniteks.

Seni on kaks kogukonda elanud kõrvuti, aga siis muutuvad siinsed venelased paljudele armsamaks. Nad on ju ikkagi omad, aastaid siin elanud.

Mis puudutab aga näiteks piirilepet või seda, kas riigipea võiks olla venelane, siis on selgelt eriarvamus.

Meie vaated ei lange siin kokku. Meie valijaskonnas on väga palju muukeelseid inimesi ja EKRE-l ei ole neid. Aga tundes Marti ja Martinit, siis ma ei arva, et ei ole võimalik leida kompromissi, kui tekib küsimus võimu võtmisest.

Kas Keskerakond ja EKRE võivad toetada ka valimiskogus ühist presidendikandidaati?

Jah, täiesti võimalik. Praegu valitseb ju Toompea kuluaarides põlluhirm. Kohati on see isegi paaniline. Ollakse valmis ükskõik mida tegema, et mitte lasta presidendivalimisi põllule, sest põld on kontrollimatu.

Kardetakse, et koalitsiooni kandidaatidel ei pruugi seal hästi minna. Siis võivad tulla inimesed, kes sümpatiseerivad rohkem maameestele ja maanaistele. Üks neist on muidugi Mart Helme.