Pensioni arvutamine

 (5)
                     
Pensionär pensioniametis avaldust kirjutamas

Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde 4,343 korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.

Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut arvutatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on alates
1. jaanuarist 1999 maksnud või kelle eest tööandja on maksnud sotsiaalmaksu. Baasosa suurus on 114,6575 eurot. Aastahinde väärtus 4,343 eurot.

Näide: pensionärile, kellel on 43 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži ning kelle aastakoefitsientide summa on 2,090, arvutatakse pension järgmiselt:

1. baasosa 114,6575
2. staažiosak 43 x 4,343 = 186,749
3. kindlustusosak 2,090 x 4,343 = 9,076
Kokku 310,48 eurot

Allikas: sotsiaalkindlustusamet

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Lüpsjad varem pensionile? (4)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.