Kui ma arstina mõistan, et tal on tõsine vajadus, siis ma ise helistan kolleegile, keda tean ja usaldan, kellest pean lugu.

Ja inimene on kõpsti eriarstil?

Kui on tõsine seisund või kindel kahtlus ja ma leian, et kibekähku on vaja asja täpsustada, on see mõne tunni või päeva küsimus. Kui aga inimene tuleb mõttele, et võiks kuskil käia – ikka on kombeks arstide juures käia –, on natuke teine asi. On seltskond inimesi, keda Juhan Smuul on kirjeldanud polkovniku lesena. Kui kellegi elustiili hulka kuulub ka haige olemine, siis selline inimene tekitab probleeme.