Perearsti ei meelita maale isegi 100 000 krooniga
"Keegi isegi ei helistanud," ei suuda Visnapuu suvel avaldatud töökuulutuse tagajärgi - või õigemini nende puudumist - uskuda.
100 000 krooni oli summa, mille Valga linn tahtis kinkida inimesele, kes võtab nimistutäie patsiente oma hoole alla. Linna praegused seitse perearsti töötavad maksimumkoormusel ega suuda oma nimistusse enam kedagi lisada, ometi on tohtrita linlasi küll ja rohkemgi.
"Maalt kolib järjest inimesi linna, aga vaba perearsti pole ja praegused lihtsalt ei jaksa enam," kurdab Ülla Visnapuu, kes ei näe lahendust kuskilt paistmas. Uut tööpakkumiskuulutust pole plaanis avaldada, sest kuulutus üleriigilises ajalehes maksab maakonna kasinat eelarvet silmas pidades liiga palju.
"Nüüd on ka linna rahaseis halvemaks läinud ja ilmselt pole enam võimalik 100 000 krooni maksta," nendib Visnapuu. "Enam pole peibutist ka..."
Umbes samasugune ohe nagu Visnapuu kabinetis Valgas, kostub ka linnast pisut kirde pool asuvas Sangaste alevikus, kus perearst Tatjana Laadi on vastuvõtuga just ühele poole saanud.
"Ausalt - ma ei tea, kaua veel jaksan," tunnistab naine, kes lisaks põhipraksisele Sangastes käib kahel päeval nädalas asendamas puuduolevat Tõlliste valla perearsti. Kahe nimistu peale kokku on tema hoole all rohkem kui 3000 hinge.
"Elu on palju pingelisem ja kiirem kui enne ühes kohas töötades," nendib Tatjana Laadi. "Iga vastuvõtt venib vähemalt tunni, aga sageli ka kahe tunni võrra pikemaks. Lisaks koduvisiidid, samuti paberitöö, mida teen nädalavahetustel, sest argipäevadel lihtsalt ei jõua. Töötangi praegu kohusetundest, sest mis saab inimestest, kui praksis suletakse. Nad jääksid ju ilma abita."
Lootus residendil
Ei jää kolmaski ohe tulemata, sedapuhku Peipsi ja Võrtsjärve vahelt. Tartus elav ja linna külje all Laevas perearstina töötav Ivika Oja on pidanud juba terve aasta hoolitsema ka naabermaakonnas asuva Puurmani valla inimeste tervise eest.
"Muidugi on raske," tunnistab Ivika Oja. Tema olukorda hõlbustab õnneks asjaolu, et Laeva ja Puurmani asuvad teineteisest 10 kilomeetri kaugusel, seega mitte väga kaugel, ning et kord nädalas käib tal Puurmani arstikabinetis abiks resident Terje Toomela. Puurmani vallavanema Rauno Kuusi kinnitusel on sügisel ülikooli lõpetav resident nende ainus lootus.
"Ma ei välistagi, et sügisel seal perearstina tööle hakkan," tõdeb Terje Toomela. "Tahaksin pärast residentuuri lõppu oma nimistut saada ning Tartust on Puurmanisse 30 kilomeetrit, mis pole töölkäimiseks pikk maa."
Perearstide seltsi juhatuse esimees Ruth Kalda ei oska täpselt öelda, mitu perearsti Eestis vajaka on, ent täitmata kohti on kindlasti rohkem kui kümme. Kuna perearstinimistuid peaks elanike arvust lähtuvalt olema 840, aga haigekassaga on vastava lepingu sõlminud vaid 802 tohtrit, siis võib puuduvaid perearste olla ka üle 30.
See tähendab, et tegutsevatel perearstidel on rohkem patsiente, kui Eestis keskmiseks suuruseks kehtestatud 1600 inimest, mis toob kaasa suure koormuse ja rohkelt lisatööd. Sestap ei pruugi arstil jätkuda aega kõikide abivajajate probleemidesse süvenemiseks ning nende pädevaks aitamiseks.
Harjumaal on just praegu käimas konkurss kahe perearsti leidmiseks, üks Saue ning teine Kose piirkonna elanikele, ent siiani pole see rõõmustavaid tulemusi andnud.
"Huvi on tundnud kaks residenti," tõdeb maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Gitta Riener. "Aga kuna perearstikeskused soovivad leida täiskoormusega töötavaid arste, siis pole neid esmaolukorras otstarbekas kasutada."
Suuremad volitused
Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Heli Paluste on teatud piirkondi kimbutava perearstipõuaga hästi kursis ning see olukord on lahendust vajava probleemina märgitud ka äsja kinnitatud esmatasandi tervishoiu arengukavas.
"Kahtlemata võib selline olukord tekitada probleeme patsientidele ning lisasurvet piirkonna teistele perearstidele või ka haiglate erakorralise meditsiini osakondadele," tõdeb Heli Paluste. Lahendusena näeb ta tervishoiutöötajate koolitustellimuse pidevat täpsustamist ning järgmisel aastal käivituvat projekti, mis aitab tervishoiusüsteemist väljaspool töötavaid arste ja õdesid koolituste abil tagasi meditsiinivaldkonda.
Kui haridus- ja teadusminister lubas maale õpetajaks siirduvatele noortele 200 000 krooni suurust lähtetoetust, siis haiglatest 20-40 km kaugusel töötavatele perearstidele maksab haigekassa lisatasu 1400 krooni ning kaugemal kui 40 km tegutsevatele arstidele 4018 krooni kuus. Ruth Kalda sõnul ei kompenseeri see aga maanurgas töötamisega seotud kulutusi ega ole piisav stiimul.
"Ehk võiksid kohalikud omavalitsused mõtelda, kuidas maale tulevat perearsti toetada, näiteks abistada teda praksise avamisel," pakub Ruth Kalda. "Maa-arst peab arvestama ka sellega, et tema pere saaks kohapeal elada ja lapsed koolis käia - see on palju laiem probleem kui ainult arstidepuudus."
Tatjana Laadi näeb ühe lahendusena seda, kui seadus lubaks kohapeal töötavatele tublidele pereõdedele anda suuremad volitused iseseisvaks otsustamiseks ja ravi määramiseks. Ruth Kalda sõnul võiks abi olla sellestki, kui praegune rahastamissüsteem muutuks nii, et ühe pereõe kõrval saaks töötada ka teine.