Perearstide selts soovib muuta olukorda, kus osa patsiente nõuab oma perearstilt sisutühja saatekirja eriarstile, olles eelnevalt ise aja kirja pannud. See tekitab pikki järjekordi. 

"Üle Eesti on neid juhtumeid kindlasti tuhandetes, isegi kümnetes tuhandetes," arvab dr Talvik. "Meiegi arstikeskuses ei möödu päeva, ilma et keegi sellise teemaga esineks."

Tema sõnul on väga sageli sellist asja palunud hoopis eriarst. Näiteks mängib patsient eriarstiga koos tennist, lepib visiidi ise kokku, aga selleks et saada tasuta, vajab nn propuskit. 

Kui perearst tahab tegelikku abi vajavat inimest eriarstile saata, pole aegu, kuna "erisoodustusega" inimesed seal ees.

"Nii arsti kui ka patsiendi ühishuvi on, et tõsiste ja kiiret lahendust vajavate probleemidega patsiendid pääseksid kiiremini eriarstile. Praegune olukord koormab süsteemi tervikuna ja tulemuseks on see, et tõsiste probleemidega haiged võivad jääda õigeaegse abita," ütleb dr Anneli Talvik. 

Kui perearst näeb pärast uuringuid, et patsient vajab eriarsti konsultatsiooni, teeb ta nõuetekohase saatekirja. Saatekiri on kahe arsti vaheline suhtlusdokument, kus kolleeg palub teise kolleegi abi probleemi lahendamisel.

Dr Talvik tahab kummutada ka müüdi, et perearst ei uuri patsienti, kuna tahab uuringute raha n-ö kõrvale panna.

Enne tehakse uuring, alles siis esitab perearst arve haigekassale, kus see makstakse kinni erifondist. "Kui perearst teeb null uuringut, ei saa ta sellest fondist sentigi," lisab ta.