Peremees pani halvatud koerale rattad alla
Traagiline õnnetus juhtus täpselt aasta tagasi novembris, kui karjakrants Bruno ühel õhtul kauaks õue oli jäänud. „Tal oli parasjagu jooksuaeg, aga kuna tal oli üks kindel sõbranna, kellega nad koos jalutasid, siis me ei muretsenud," räägib Tartu Ekspressile perenaine Olga Jurova. Lõpuks tuli naabripoiss ütlema, et loomake lamab maja ees.
„Koer oli tagant üleni verine ja jalad enam ei liikunud, aga ta oli ikka suutnud maja juurde roomata." Koeral oli selgroog puruks. Perenaine ja tema mees Peeter kahtlustavad, et Brunot hammustas külas elav suur koer. Liikujat temast enam polnud.
Kuna magamapanemine ei tulnud kõne alla, soovitas arst 14 aastat Peetri ja Olga juures elanud koerale rattad alla panna. „Kuna mul oli ainult ähmane ettekujutus, milline see vanker võiks olla, hakkasin lihtsalt katsetama. Mul oli üks vana turukott rataste ja metallist raamiga. Lammutasin selle ära ja nii see vanker sündiski," räägib Peeter.
Vanker toimib hästi. Oma jutu kinnituseks paneb Peeter koera tagakäpad aasadesse, vankri esiosa toetub turjale ning Bruno ongi valmis õue minema. „Alguses küll vaatas, et mis asja te mulle külge panite, aga paari päevaga harjus juba täiesti ära." Bruno on vankriga isegi kasse taga ajanud.
Koer vankriga tekitab furoori. „Näiteks ei tahtnud üks poiss Tartus baaris olles üldse napsu võtta. Tüdruk siis küsis poisilt, et miks ta ei joo. Poiss aga vastas, et ükskord ta jõi ennast nii purju ja nägi Roiul juba hallutsinatsioone - nägi ratastega koera."
