Pesast lahkunud linnupoegadest jõuavad sigimisikka vähesed



Linnupoegade toitmine
Foto: Andres Putting

Esimesed kurnad rasvatihase poegi on pesadest lahkunud. Siiski jõuavad neist sigimisikka vähesed, kuna suur osa satub nädala jooksul pärast pesast lahkumist kiskjate kätte.

Täiskasvanuks saades on aga edasine ellujäämus suhteliselt suur ning seepärast on linnupoegade jaoks ülioluline just esimestel elunädalatel väljaspool pesa õigeid otsuseid tehes vastu pidada, kirjutab rasvatihase kodulehel Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Esimene otsus, mis lennuvõimelisel pojal tuleb langetada, on pesast lahkumise aeg – kas lahkuda varahommikul, keskpäeval või hoopis videvikus? Kas pesast lahkumiseks on üldse parimat aega?

Senini on piirdutud tõdemusega, et pojad lahkuvad pigem hommikul. Teadlased on pesast lahkumise aja üle pikalt teoretiseerinud, kuid võimalused kellaaja täpsema mõju uurimiseks on olnud piiratud – teadlase istumine pesa läheduses ja selle jälgimine 24 tundi ei ole olnud mõeldav; oht midagi olulist maha magada oleks suur ja inimese lähedus võib mõjutada poegade käitumist.

Hollandis kasutati rasvatihaste poegade pesast lahkumise täpse kellaaja teadasaamiseks kiibistamist. Sarnaselt lemmikloomade märgistamisele kiibistati 14-päevased rasvatihaste pesapojad, pesakastidele paigaldati kiibilugejad ja nii saadi teada, mis kell milline poeg pesast lahkus. Järgneval aastal püüti kõik pesitsevad linnud, saades selliselt teada poegade ellujäämuse. Uurimisala ise külastatuna võin kinnitada, et kuna seal on vaid isoleeritud lehtpuusalud ja rasvatihased pesitsevad eranditult pesakastides, on lindude alalt lahkumise tõenäosus sobilike elupaikade puudumise tõttu väike.

Seotud lood:

Kiibistatud 26 pesakonna 179 pojast naases järgmisel aastal pesitsema 15 (8,4%), mis on uurimisala keskmine tulemus. Nii nagu varem arvatud, lahkus 71% poegadest pesadest just varahommikul. Kuigi uuriti ka poegade endi kehamõõtmete mõju, näiteks kaalu ja tiiva pikkust, oli peast lahkumise kellaajal ainsana oluline mõju poja ellujäämise tõenäosusele – varem pesast lahkunud poegade edulootus oli suurem. Seejuures oli oluline ka pesast lahkumise aeg võrreldes õvedega – pesakonnakaaslastest varem lahkunud poegade ellujäämise protsent oli kõrgem.

Eelpool kirjeldatud uuring on esimene tõestus varahommikuse pesast lahkumise ja isendi edukuse seosest. Ei ole täpsemalt teada, mis annab varasematele poegadele eelise, kuid ilmselt on see kogemus, mille pojad suudavad esimese päevaga saada – kauem päevavalges pesast väljas olles on võimalik ümbruskonda paremini tundma õppida ning just see võib anda olulise eelise turvalise ööbimiskoha leidmisel. Pesaõõnsusest hiljem lahkunud poegadel jääb aega napiks ning nad hukkuvad suurema tõenäosusega juba esimesel ööl.

Seega saab uuringu tulemuste põhjal täiendada vanarahva tarkust „Varane linnuke leiab tera…“ lisades „…ja jääb ellu“.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare