Piiritajate pesad panid seisma Mustamäe kortermaja remondi
“Ise nägin, kuidas lind lendas vastu plekki, mis oli pesale ette löödud,” rääkis Maalehele üks majaelanikest.
Õnneks oli avauste katmine, mis korteriühistu esimehe sõnul võeti ette seepärast, et linnupesade tõttu ventilatsioonikäikudesse kogunevast niiskusest lahti saada, selleks ajaks peatatud. Kohal käisid keskkonnainspektorid.
Hiljem selgus, et juhtumil oli ka positiivne külg – remondi katkestanud töödejuhataja võttis ühendust Tallinna linnuklubiga, et nõu küsida. Ornitoloog Meelis Uustal ütles, et see üllatas väga – tavaliselt sellises olukorras linnumeeste poole ei pöörduta.
Suurte kortermajade elanikele on aga tihti kaasüüriliseks paneelipiludes ja katusealuste ungastes pesitsevad linnud. Vastuolu tekib siis, kui inimestel tuleb pähe suvel maja remontida ja pilud-unkad kinni panna.
Majad linnusteriilseks!
Enamasti ei märka majade remontijad ja soojustajad hoonetes pesitsevaid linde ning ei oska nendega arvestada. “Linnapildis nähakse ju näiteks koduvarblasi küll, aga seda, kus just nende elupaik on, ei teata,” ütles Uustal.
Ka suurt pääsukest meenutav piiritaja, keda on nimetatud inimkaaslejaks linnuks number üks, peaks inimestele oma sööstva lennu ja terava-siriseva hüüatusega silma hakkama, kuid neidki tihti ei seostata hoones elamisega.
Nii juhtubki, et remontijad sulgevad korrusmaja soojustades või niiskuskindlamaks muutes kõik pilud ja avaused ning jätavad linnud elupaigata. Halvimal juhul müüritakse linnupojad hoonesse surema.
Peamised linnuliigid, kelle elupaigad kortermajades, on Meelis Uustali sõnul piiritaja, koduvarblane ja kuldnokk. Juhuslikumalt on ka rasvatihase, aed-lepalinnu ja kaldapääsukese ning mõne teise liigi pesitsemist.
Variant, et majade remont võetaks ette suve lõpul, kui lindudel pojad pesast väljas, on ornitoloogide silmis poolik lahendus. Piiritajad on tõesti septembri alguseks koos lennuvõimestunud poegadega siit enamasti rändele läinud, kuid näiteks koduvarblased elavad meil aasta ringi ja vajavad elupaikasid ka talvel.
“Hooneid on vaja soojustada, ent kui sellega võetakse ära lindude elupaigad, muutub niigi loodusvaenulik linnakeskkond veel vaesemaks,” ütles Meelis Uustal. Tema soovitab majade remontijail jätta iga hoones olnud pilu kohta 5 x 5cm avaus, kust linnud pääseksid katusepaneeli alla pesitsema.
Paraku on nii, et mida uuemad hooned, seda linnusteriilsemalt on need ehitatud. Meelis Uustal rääkis, et näiteks Tallinnas Lasnamäel on piiritajaid ja koduvarblasi tunduvalt vähem kui Mustamäel, kus on fassaade vähem soojustatud ja lindudel elupaigavõimalusi rohkem.
Varesed-kajakad rõõmustavad
“Kui elupaigad kaovad ja uusi ei looda, jääb linnuliike linnas aina vähemaks,” rääkis Uustal. Tühjaks jääva ruumi täidavad hallvaresed, kes pesitsevad puudel, ja hõbekajakad, kes pesitsevad katustel. Need kaks on aga teatavasti just sellised, kes inimestele kõige vähem meeldivad.
“Kui kuldnokkasid jääb vähemaks, ütlevad inimesed, et varesed on kuldnokapojad ära söönud, aga see on ainult osaliselt tõsi – linnakeskkonnas sõltub kuldnoka arvukus väga palju inimesest,” ütles Uustal.
Hoiatavaks näiteks võiks olla paljud Kesk- ja Lääne-Euroopa linnad, kus elupaikade kaotamisega on juba linde nii palju tõrjutud, et nüüd on suureks probleemiks, kuidas linnustikku taastada. Näiteks kaalutakse seal paikkonniti koduvarblase kuulutamist täieliku kaitse all olevaks punase raamatu liigiks.
Tallinnal ja meie teistel asulatel on veel võimalus keskeurooplaste vigu vältida.
Säästva Eesti Instituudis, kus Meelis Uustal töötab, on just praegu käimas projekt, mille tulemusel peaks järgmisel aastal valmima planeerijatele, maastikuarhitektidele, arendajatele, aiapidajatele ja kodanikuühendustele mõeldud “Linnaelustiku käsiraamat”.
Samuti on käimas Tallinna linnaelustiku uuringud ja strateegiline analüüs, mille põhjal valmib Eesti omavalitsuste jaoks juhend, kuidas koostada linnaelustiku arengukavasid.
Suhteliselt linnusõbrad
Kui praegu Tallinna hoonetega seotud ametnikele helistada ja hoonetes elutsevate lindude kohta küsida, jääb mulje, et pigem pole see teema päevakorral olnudki.
Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Peep Pobbul viitas aga, et Euroopa kontekstis peaks Tallinn olema küll linnusõbralik linn, kuna kusagil mujal pole linna piires olemas niisugust Natura linnuhoiuala nagu Tallinnas Paljassaarel.
Hea ülevaade on olemas ka pealinna rohealadel elavatest lindudest.
Pobbul avaldas arvamust, et hoonete remondisse ei peaks suhtuma nii, et see ainult lindude elupaikasid kaotab: “Puhttehniliselt ei saa kõiki avausi maksimaalselt sulgeda, kuna hoone peab hingata saama. Samas muidugi ei tohiks projekteerijad ja ehitajad ära unustada meie elukeskkonda rikastavaid väiksemaid isendeid.”
Ta lisas, et linnalinnud, kes on kohanenud eluga inimese kõrval, võivad teinekord olla äärmiselt nutikad: “Kui üks elupaik kaob, on linnud kadunud, kuid nad võivad mõne aja pärast ka naasta, kuna on leidnud endale lihtsalt uue elupaiga.”
