Põhjus töökohta vahetada: tööandja nõuded on absurdseks läinud
CV-Online’i kaudu on märtsis kandideerinud uuele tööle üle 22 000 inimese ja oma CV staatust uuendanud pea 14 000 inimest. Keskmiselt avavad portaali CV.ee kasutajad päevas erinevaid aktiivseid töökuulutusi üle 100 000 korra, mis tõestab, et uue ja sobivama töö otsimine toimub Eesti tööturul jätkuvalt aktiivselt. Tänase seisuga on avaldatud CV.ee lehel pea 17 000 aktiivset tööpakkumist.
Kõikidest neist vastanuist, kes otsustasid märtsis end töövestlustel reaalselt ka proovile panna (20%), õnnestus uude ametisse asuda veerandil. Enne kandideerimist loevad tööotsijad avaldatud kuulutust keskmiselt 2–4 korda.
Uued väljakutsed ja kõrgem töötasu innustavad
Enim panevad inimesi otsima uut ja arendavamat tööd ootus kõrgemale töötasule (54,5% vastanuist) ja ihalus uue väljakutse järele (39,3%). Otsust mõjutavate teguritena järgnevad sobivama töö leidmine, paremate töötingimuste otsimine ning soov saada rohkem vabadust oma aega planeerida.
Kodus soovib töötada 15% CV-Online’i märtsiküsitlusele vastanuist. Pea 6% ankeedi täitnuist on töövahetuseks väga pragmaatilised põhjused – nad läksid oma tööandjaga lihtsalt tülli. „Tööandja nõuded on absurdseks läinud,“ kommenteeris üks vastanuist. „Olen uues kohas katseajal hetkel, kuid kahjuks ei ole lubadused siin pidanud ning olen avatud uutele pakkumistele seetõttu,“ täiendas teine.
Suur soov uue töö järele viib kimbatusse
Küsitlusele vastanud inimeste kogemustega tutvudes võib järeldada, et tihedal tööturul ollakse kaotamas lootust endale uus töö leida. „Mõttetu tegevus. Kui pole tutvusi või kui pole õiges erakonnas, siis on normaalset tööd võimatu saada,“ selgitas oma vastust üks vastajaist. „Lootusetu ettevõtmine,“ lisas teine. „Eitava vastuse põhjused on: liiga vana; liiga kõrgelt kvalifitseeritud.“
Ivika Borni sõnul tegelevad kõik CV-Online’i värbajad igapäevaselt läbi värbamisprojektide ka tööandjate nõustamise, julgustamise ja harimisega, kuidas muuta kandideerimisprotsessi inimlikumaks ja näha kandidaatide tehniliste andmete taga enam just inimest – tema isiksuse tugevusi ja potentsiaali õppida ja areneda.“