“Kui läksin projekti kooskõlastama, siis valla ehitusnõunik naeris algul jutu peale, et teen põhust maja,” meenutas Kännu talu peremes Marko Kivisalu. Nüüdseks on aga vallaametnik mitmeid kordi põhumaja kerkimist huviga vaatamas käinud.

Praeguseks on majal seinad püsti, aknad ees ja katus peal. Kusjuures kivikatus (muud materjalid oleksid olnud tugeva tuulega ohtlikult kerged) toetub lihtsalt seintele, sest põhu külge ei saanud seda kuidagi kinnitada. Esimese aasta jooksul vajusid seinad katuse raskuse alla 2 cm madalamaks. Peremees arvas, et jõuludeks kolivad nad sisse, ainult ei tea veel, mis aasta jõuludeks.

Seinte viimistluseks on kulunud 20 tonni krohvi, sellest 10 tonni lubjakrohvi väljapoole ja teist sama palju savikrohvi sisepoole. Krohv lisas seintele 5 cm paksust. “See on Eesti kõige rohkem paisid saanud maja — käsitsi üle silutud nii seest kui väljast,” naeris peremees. Kui sees on seintel kolm kihti savikrohvi, siis see pole veel kõik. Pärast vaheseinte paigaldamist tuleb seina panna ka viimistluskrohv.

Kas põhumaja tuleb ka tavalisest majast odavam? “Arvan, et tuleb soodsam,” arutles Marko. Kogu põhk koos transpordiga läks maksma natuke üle 3000 euro ja savikrohv sise-ja välisviimistluseks 4000 eurot. Seega peaks seinad tulema odavamad, aga muus osas on kulud tavamajaga samad. Nii paksud seinad peaksid aga maja talvel mõnusalt soojana hoidma. Maja hakkab kütma pliit või ahi, mille sisse läheb veesärk. Põrandakütte torud on seal majas põranda asemel hoopis seintele paigaldatud ja neid on kokku ligi pool kilomeetrit.

Perenaine Margit Vähi on aga põhupakkidest peenrad teinud. Neli nädalat enne taimede istutamist sai pakke lämmastikuveega kastetud, nagu raamatus õpetati, seejärel natuke mulda peale toodud ja taimed koos mullapalliga sinna sisse istutatud. Saak oli kopsakas ja mullu kasvasid näiteks kenad suured arbuusid. “Ei mingit rohimist ja kummardamist!” kiitis perenaine põhupeenraid.