PÕLEVKIVILINNA RAHVAS HÜÜAB APPI | Laske meil hingata!

 (5)
PÕLEVKIVILINNA RAHVAS HÜÜAB APPI | Laske meil hingata!
Illustreeriv korsten.Foto: Veeterzy (unsplash.com)

Varsti juba 800 Kohtla-Järve elanikku nõuab avaliku kirjaga Riigikogu sekkumist linna haisuprobeemi lahendamisse, juuni jooksul sai Keskkonnainspektsioon põlevkivilinnast kogunisti 144 haisuteadet.

„Õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise,” nii seisab Kohtla-Järve elanike avalikus kirjas, millele oli veebis 2. augusti õhtu seisuga allkirja andnud 742 inimest. Lisanduvad veel paberkandjale allkirja andnud, kelle arv on kolmkümmend või isegi enam.

Allkirjade kogumine käib Eesti Koostöökogu loodud veebikeskkonnas nimega Rahvaalgatus.ee. See keskkond võimaldab kasutada õigust esitada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi.

Nimelt uuendati Rahvakogu ettepanekute tulemusel 2014. aasta kevadel Riigikogu töö- ja kodukorra seadust, mille kohaselt Riigikogu peab menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist, mis on tehtud kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks.

Avaliku appihüüde autor Olga Kurdovskaja loodabki augusti lõpuks kokku saadagi 1000 allkirja, mis viiks aastakümneid Kohtla-Järvet kummitanud haisuprobleemi Riigikogusse arutlemiseks.

„Olen Kohtla-Järve linna elanik. Kui mul hakkas haisust ühel päeval paha, tekkiski see initsiatiiv,” oli Olga Kurdovskaja lühike selgitus, miks ta petitsiooni koostas ja allkirju koguma hakkas. Tema sõnul tuleb kasutada iga võimalust probleemi lahendamiseks.

Seotud lood:

„Me kõik, tavalised Kohtla-Järve elanikud − endised, praegused ja võimalik, et ka tulevased −, peame näitama, et hoolime sellest, mis ümberringi toimub,” on ta varem öelnud intervjuus ajalehele Põhjarannik.

Lühem eluiga

Veel tsitaate avalikust pöördumisest: „Aastate vältel on Järve linnaosa inimesed pidanud taluma jubedat ja lämmatavat lehka. See ei ole saladus, et peamiseks haisu allikaks on kohalikud tööstusettevõtted. Kohtla-Järve elanikud, sealhulgas lapsed, on sunnitud sisse hingama solgihaisulist õhku. Õhus on kohutav lehk nii päeval kui ööselgi. Viimasel ajal on lisaks kõigele muule tunda ka gaasihaisu. Aknaid ei ole võimalik avada. Väljas pole võimalik sportida...”

Välja on toodud ka Ida-Virumaa inimeste terviseprobleemid, mis seonduvad väidetavasti õhu halva kvaliteediga: „Kui Eesti keskmine oodatav eluiga sünnihetkel oli 2011. aastal meestel 70,5 ja naistel 81,3 aastat, siis Ida-Virumaal oli meeste oodatav eluiga sünnihetkel lühem 3,7 aasta võrra ning naistel 2,2 aastat.”

Pöördumise täistekstiga saab tutvuda siin.

Kohtla-Järve haisuprobleemi põhjustajaks on läbi aastate peetud nii linna ümbritsevaid keematööstusettevõtteid kui viimasel ajal aina enam ka linna puhastusseadmeid, mille levitatavast aroomist loodetakse vabaneda alles aastal 2022.

Haisuprobleemi tõsisusest annab märku ka Keskkonnainspektsioonis registreeritud pöördumiste arv seoses Kohtla-Järvel levivate erinevate aroomidega. Praeguse seisuga on neid alates aasta algusest olnud 208, neist kogunisti 144 juunis ja 38 juulis.

Just Kohtla-Järvel leviv hais on sundinud keskkonnakaitsjaid defineerima nii haisu ehk siis lõhnahäiringu mõistet kui ka selle erinevaid komponente.

Hoolimata siltidest "Õnn" maja ees pole Kohtla-Järve linnavalitsusel õnnestunud haisuprobleemi lahendada Foto: Jevgeni Kapov

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare