Internetišoppamine on viimastel aastatel jõudsasti poolehoidu kogunud. Kasvav konkurents aga sunnib kaupmehi uusi turundusnippe välja mõtlema.

Siiani suhtles ostja internetipoega veebilehe kaudu, esitades kaupmehele oma ostusoovi, kuid isiklikku suhtlemist müüjaga ei toimunudki.

Nüüd on välja töötatud uued lahendused. Kui ostjal on olemas korralik veebikaamera ning vajalik tarkvara, saab ta veebipoe müüjaga arvuti kaudu näost näkku suhelda.

Müüjal on võimalik ostjale tooteid interneti kaudu tutvustada ning vajadusel ka küsimustele vastata. See teeb veebiostlemise senisest tunduvalt usaldusväärsemaks.

Kuid peagi on internetikaupmeestel valmimas veelgi interaktiivsemad rakendused. Nimelt avatakse juba eeloleval sügisel Tallinna lähistel uudne internetipõhine kaubanduskeskus.

Kui vana tüüpi internetipoes võis ostjal tekkida kahtlus, kas veebikanali teises otsas olev kaup on ikka päriselt olemas ja kas see on ikka selline, nagu arvutiekraanil paistab, siis uude internetipõhisesse kaubanduskeskusesse võib inimene lausa ise kohale minna.

Seal on tal võimalik tutvuda kogu olemasoleva tootevalikuga, suhelda müüjaga ning esitada küsimusi. Soovi korral on ostjal võimalik kaupu koguni käega katsuda ning nende kvaliteedis ise veenduda.

Nii saab erinevalt tavalisest veebipoest uudses poes müügil olevaid riideid ka selga proovida. Maksta saab uues kaupluses aga nii sularahas kui ka maksekaardiga.

Kaubanduskeskuses on enam kui 30 000 ruutmeetrit müügipinda, kus kõikjal levib ülikiire Internet. Erinevalt senistest internetikauplustest avatakse uues keskuses ka mitmeid kohvikuid ja restorane ning isegi seal on internet olemas.

Kui tavalises veebipoes käimine on igav ja üksluine ning arvutiekraani taga istumine võib pika peale ka tervisele halvasti mõjuda, siis uue kaubanduskeskuse külastamine on senisest tunduvalt lõbusam. Nii on sinna võimalik minna taksoga, bussiga või koguni jalgsi.

SERGEI KRAANA
“Naerile” otse uue internetipoe ehitusplatsilt


KIIKS

leib kotis
koib letis
ENGRAM


VILDE VAADE

ANTON VILDE
Jääpanga asutaja ja aktsionär

Väisasin Toompea lossi. Tualetis käies leidsin kraanikausi alt klade, mis osutus riigikogulase päevikuks. Kellele see kuulub, ei tea. Avaldan luba küsimata katke.

“Jumala igav on, aga haigutada ei saa, muidu näitavad pärast telekas. Oleks ma seda teadnud, et nii hea elu on, oleksin lasknud ennast varem ära rääkida.

Juku-Kallega läks olukord läbuks kätte ära. Nädalavahetusel tungisime õhtul lossi, käisime all saunas, tellisime sinna ka naised ja joogid. Naised said turvade juurest lihtsalt läbi, ütlesime, et nad on meie külalised, tulid ekskursioonile. Keskööl tulime saunast tulema, edasi läksime minu kabinetti järelpeole. Ma olin sinna vedanud madratsi, see kulus nüüd täitsa ära.

Kolmapäeval käis Heimar üle tee kirikus. Raivo hakkas joonistama fotoroboteid nendest kolleegidest, keda Toompeal tükk aega enam nähtud ei ole. Enest sai puhveti kuldklient.

Võsa Pets on nüüd meiega ühes pundis, mis tähendab, et ta võib saadet tehes valimatult igale poole sisse astuda ja nõuda, et lugupeetud rahvasaadikule antaks kohe vastus. Keegi talle enam molli anda ei tohi, ka kainestusmajja teda enam viia ei tohi – tema ju ka nüüd puutumatu. Või tähendab puudumatus hoopis seda, et oleme süüdimatud?

Tegime fraktsioonis ümber ovaalse laua inimketi, seisime nõnda veerandtundi liikumatult ja vaikides – avaldasime toetust neile, kes on Keskerakonnast lahkunud. Meie usume teisse!

Ma ei saa aru, miks kõik ohivad, et Veerpalu proovid olid positiivsed. See on ju hea – ometi midagigi positiivset siin meie muidu nii negatiivses maailmas. Tahtsime, et meie sees ja ümber oleks rohkem positiivsust, saime nüüd – olgem õnnelikud!

Meedia hakkas jälle jaurama, et saame 30 prossa kuluhüvitiseks ja 20 prossa eluaseme üüriks palgalisa. Aga mul ei jätku sellest nii paljugi, et uut Lexust liisida ning sinna kütust osta. Elamise eest pean ka peale maksma, sest Meriväljal ikka nii odavalt kahekordset maja ei saa.
Esitasime eelnõu, et saadikud saaksid koduigatsustasu. Palgapäev on alles kuu lõpus. Ei tea, kuidas kuu lõpuni välja veab. Peab vist jälle avanssi küsima.

Oh, appi. Varsti peab valijatega kohtuma minema. Ei jõua seda vingumist seal ära kuulata, laske ometi rahus elada.”


VAATAKS TÕTT

MATI UNT: "Muidugi, asi võib olla kevades: ka konnad, kassid, pornoärikad ja kristlased on muutunud rahutuks."
Sirp, 31. märts 2000


TÕRRE PÕHJAST

Kevadel olen ma 24 tunni jooksul kokku lugenud 136 sorti ilmasid.

MARK TWAIN


TÕSI TAGA

- Kõik, kes üle kaalu käivad, pole veel ülekaalulised.
- Mõni tahab kõike iga hinna eest tasuta saada.
- Kui mees võtab pea täis, võtab naine kohe suu täis.
- Kõrgushüppes on lätlasel latt taskus ja venelasel matt suus.
- Muiste mõrvati mehi mürgi ja mõõgaga, tänapäeval tapetakse tööga.
- Kas kasvuhormoonist on abi ka enesekasvatuse juures?
- Oma juuri otsides leiab halb inimene kurja juure.
- Kes toimetab kätte omakohtukutseid?

ANDRES ÜLVISTE


TALULIIDU NÄPUKAD

- Teostame kevadisi mullatöid vandaaliga (vandaal koos juhiga).
- Müün kattemoore teie peenardele mitmes laiuses ja paksuses.
- Kasutame ettevõtete pehastusteenust.
- Müün heina ja põhku küüne alt.
- Suurfarm võtab tööle velskri seemendaja.

TIIA SOASEPP


Lemmikelukad

- Politseinikul sebra.
- Taksojuhil taksikoer.
- Humoristil pull.
- Itimehel hiir.
- Köösneril nahkhiir.
- Pakikandjal kaamel.
- Kaevuril mutt.
- Eunuhhil kult.

JÜRI PAET


Lõpukirjandi teemad 2011

"Naeri" tühjatoimetajal Villem Saksperel õnnestus hankida esmaspäevase lõpukirjandi teemad. Jõuab veel harjutada.

1. Kui Arno isaga uude koju jõudis, oli maja juba hallitanud.
2. Palusalu kullad ei ole puhtad – ta kasutas kama!
3. Miks Oru Edgar ei taha Facebookis Mäe Andrust laikida?
4. Ei tasuta kõrgharidusele! Kui peale ei maksta, mina ülikooli ei lähe.
5. Eesti õppekeelega koolides: “Tõde on meie kõige kallim vara. Kasutagem seda kokkuhoidlikult.” (Mark Twain)
Vene õppekeelega koolides: “Ausus on see, kui mõtled üht ja räägid tõtt.” (Aleksandr Perljuk)
6. Üheksa korda guugelda, üks kord säutsu.
7. Teen kõik, et Eestist saaks parim poolharitud maa.
8. Eesti õppekeelega koolides: “Sõnadega on see häda, et kunagi ei tea, kelle suust nad varem läbi on käinud.” (Dennis Potter)
Vene õppekeelega koolides: “Kui loll ja tark leiavad ühise keele, mis keeles nad siis räägivad?” (Grigori Jablonski)
9. Elu on see, mis juhtub siis, kui und ei tule.
10. Kuhu võiks Eesti oma tuumajaamaga minna? Kuu peale!

Autorid: Tarmo Tuule ja Piia Maiste.