Põlised rannakalurid jäid võrgulubadest ilma

 (12)
Kuressaares Tori abajas , Kuressaare jahisadama lähistel leidis pühapäeva hommikul võrke kontrollima läinud kalur uppunud meesterahva
Foto on illustratiivne.Foto: Irina Mägi

Läänemaal Dirhamis elav Aare Rätsep jäi järgmiseks aastaks võrgupüügiluba hankima minnes pika ninaga, sest kui ta avaldus näpus Haapsallu keskkonnaametisse jõudis, olid load varajastele taotlejatele juba välja jagatud.

Rätsep on pool sajandit elanud Dirhamis mõnesaja meetri kaugusel merest, aastaid on ta võrguloa saanud hankida ühel ja samal moel keskkonnaameti Läänemaa kontorisse paberil valmis kirjutatud avaldust viies. Viimastel aastatel on see käinud nii, et 1. detsembril, kui võrguloataotluste vastuvõtmine algab, tuleb see ametnikele viia ja luba oli sama hästi kui taskus.

Dirhamis kasutatakse püügivahendina nakkevõrku, püütakse peamiselt lesta ja selle jaoks on igal aastal tarvis taotleda kalastuskaarti – dokumenti, mis sellist püüki kindlaksmääratud ajavahemikus võimaldab. Rätsep soovis võrguluba jaanuarist augustini.

Suurem osa lubadest jagatakse internetis

Seekord läks teisiti. Rätsep andis koos naabrimehega avalduse 1. detsembril ja ametnik registreeris selle mõni minut pärast kella 11. Mõne päeva pärast aga saabus mõlemale taotlejale vastus, et avalduse esitamisega jäädi hiljaks, võrguload ehk harrastusliku kalapüügi kalastuskaardid on juba välja jagatud.

Tõepoolest, selgub, et kõigepealt broneeriti interneti kaudu kõige magusamad lestapüügi ajad maikuust septembrini. Mõned load jagusid veel ka neile, kes ennast juba varahommikul Haapsallu keskkonnaameti ukse taha sappa võtsid. Hilistele tulijatele, nagu Aare Rätsep, lubasid enam ei jätkunud, sest nende arv püügipiirkondade lõikes on limiteeritud, täpsemalt – väljapüütava kala kogustel on kvoot peal ja selle tõttu ei saa ka püügiluba anda kõigile, kes seda soovivad.

Seotud lood:

Nii anti tänavu järgmiseks aastaks Läänemaal kõige rohkem kalastuskaarte välja augustikuuks – 107, järgnesid august 101, september 96 ja juuli 90 loaga. Vaid näppudel üle loetav kogus võrgulubasid jagus neile, kes hommikul keskkonnaametis avalduse esitasid, sest valdav osa nendest oli mõeldud interneti kaudu tellijatele.

Kalastuskaartide väljastamisel rakendatakse põhimõtet, et kõigil soovijail oleksid võrdsed võimalused, mistõttu ei ole vahet, kus keegi parasjagu elab.

Rätsep püüab enda sõnul aastas välja ühtekokku paar-kolmsada kilo lesta. Sekka kevaditi ka mõni üksik punane, nagu ta ise ütleb. Kala läheb valdavalt suitsu ja ära söövad selle peamiselt oma küla inimesed.

"Me siin vanad inimesed, pole selle internetiga eriti kodus ja varem pole seda ka vaja läinud," on Rätsep morn. "Nüüd tuleb välja, et rohkem kui pool sajandit 300 meetrit merest elanud inimesed ei saagi enam merest kala püüda. Aga linnameestest suvitajad, kelle majakesi siin terve metsaalus täis ehitatud, tulevad ja püüavad nagu õiged mehed muiste."

Ja kuigi väikesaarte püsielanikel on traditsioonilisest elukorraldusest tulenevalt lubatud teatud arvu võrkudega kalapüük määrusest n-ö väljaspool, siis Eesti mandriosa rannikuala põlistele elanikele see eelistus ei laiene ja nemad peavad kalastuskaarte iga kord taotlema üldises korras. Seega pole harrastusliku võrgupüügi loa saamisel sisulist vahet, oled sa aastakümneid elanud rannakülas või tuled Lõuna-Eesti kuplite vahelt.

Küsimusele, mis tema eluolust nüüd saab, on Rätsepal vastus valmis.

"Mis saab? Röövpüüdja saab minust," raiub rannakalur. "Eluaeg olen siin rannavetes kala püüdnud, ja mis sa mõtled, et hakkan nüüd 45 kilomeetri kaugusel Haapsalus turult kala ostmas käima või? Kui rannaäärsed põliselanikud ei ole seaduse silmis enam midagi, siis mis mul muud üle jääb."

Müük läheb lahti kõigile ühel ajal

Loe veel

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ei oska kalastuskaardi soovijatele edaspidiseks ka palju rohkemat soovitada, kui et nad leiaksid endale tuttava, kes arvutikasutuses rohkem kodus. Sest arvuti kaudu jõuavad ka muudatused lubade välja andmise korras kiiremini kohale.

Me siin vanad inimesed, pole selle internetiga eriti kodus ja varem pole seda ka vaja läinud.
Aare Rätsep

Ambose sõnul algas lubade taotlemine 1. detsembri hommikul nii keskkonnaametist kui ka elektroonilise kanali (Pilet.ee) kaudu kell 9.00. Enne seda ei olnud kalastuskaarte võimalik osta.

"Kirjeldatud probleemi üheks põhjuseks võib olla see, et kuna teatud osa Läänemaast läks Pärnumaa alla, siis vastavalt sellele jaotati ka osa nakkevõrgu kalastuskaarte Pärnumaale," selgitab Ambos. "Kalapüügiseaduse § 29 lõike 8 alusel määratakse kindlaks, kui suur osa üldisest kalastuskaartide arvust jaotatakse ära elektroonilise kanali ja keskkonnaameti vahel. Viimastel aastatel on see suhe jõudsalt liikunud elektroonilise kanali kasuks."

Ta lisab, et kalastuskaartide väljastamisel rakendatakse põhimõtet, et kõigil soovijail oleksid võrdsed võimalused, mistõttu ei ole vahet, kus keegi parasjagu elab. Välja arvatud püsielanikega väikesaared.

Muide, Pilet.ee keskkonna kaudu on veel võimalik soetada kuuajalisi ning samuti ühenädalase kehtivusega kalastuskaarte 2018. aastaks. Rätsepa sõnul vaatas tema poeg need võimalused üle ja selgus, et tõsi – lubasid on, aga vaid nendele aegadele, kui niikuinii suuremat püüki ei toimu.

MIS ON MIS: Kalastuskaart ja selle saamine
  • Vajalik muu hulgas juhul, kui püügivahendina kasutatakse nakkevõrku.
  • Läänemere rannikuvetes antakse kalastuskaarte püügiks 1. märtsist 1. oktoobrini.
  • Kalastuskaart on tasuline, müüdavate kaartidele on seatud piirarv.
  • Kalastuskaarte saab osta keskkonnast Pilet.ee, mobiil-IDga, postkontoritest ja keskkonnaameti kontoritest. Keskkonnaametile võib saata ka e-kirja vastava taotlusega.
  • Pabertaotlus tuleb esitada spetsiaalsel vormil.
  • Püügiõigust tõendav dokument on isikut tõendav dokument.
  • Vastavalt keskkonnaministri 24. novembril välja antud määrusele nr 49 müüakse kalastuskaarte 2018. aastaks kalastuskaartide limiidist 87% internetis www.pilet.ee, ülejäänud 7% piirkondlikus keskkonnaametis.
  • Kalastuskaardi eest tuleb maksta kümne päeva jooksul pärast kaardi andmise kohta otsuse tegemist.
  • Nakkevõrguga püügi tasu sõltuvalt püügipiirkonnast on 6,5–13 eurot.
  • Kalastuskaart kehtib vaid piirkonnas, kuhu see on antud.
  • Täpne ülevaade välja antud harrastuspüügilubade kohta piirkondade ja nädalate kaupa on saadaval keskkonnaministri määruses nr 49 (24.11.2017): "Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal".

Allikas: Riigi Teataja

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare