Põllumajanduses võib tekkida ahelvõlgnevuste laine
Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv ütles Äripäevale, et kui olukord ei parane ja põllumees peab toodetud piimaliitri või teraviljakilole jätkuvalt peale maksma, siis kõigepealt kulutatakse eurotoetused tegevuskulude - loomasöötade ost, tööliste palgad, kütused, tagavaraosad, elekter, rendimaksed, maksed teenuseid osutavatele ettevõtetele ning riigimaksud - ja laenude katteks. „Ükskord hakkavad aga domineerima esitatud arved, mille maksmiseks enam raha pole," tõdes Kõiv.
Kämara-Antsu talu pidav Jaan Sõrra usub, et kõige mustema stsenaariumi kohaselt lõpetab veerand põllumeestest põllumajandustootmise ning töötus maal suureneb veelgi.
Ka teine tema pakutud perspektiiv ei kõla kuigi optimistlikult: „Helgem stsenaarium on see, et riiklikud toetused taastatakse täismahus, see võib-olla vähendab pankrotte umbes 15%ni ettevõtete arvust."
„Piimaraha eest on heal juhul võimalik tasuda jooksvaid liisingu- ja laenumakseid ning töötasu," tunnistas Sikkani-Pendri talu peremees Urmas Einberg.
Tootjatel läheb käiku miinimumprogramm, mis tähendab väiksemaid saake, võib-olla ka harimata maid ning madalamat piimatoodangut.
