Põllumajandustoetuste hetkeseis annab lootust
Euroopa Parlamendi otsus jätta ELi järgmine eelarve kinnitamata ei nulli Eesti põllumeeste lootust, et nende otsetoetused kasvavad lähiaastail 75 protsendini liidu keskmisest.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas on nimetanud 2014.–2020. aasta eelarve tagasilükkamist ootuspäraseks. Eesti peaminister Andrus Ansip on rõhutanud, et europarlamendi läinudnädalane otsus ei tähenda eelarve lõplikku tagasilükkamist.
ELi järgmise elarve üle hakkavad nüüd uuesti läbi rääkima Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Põllumajanduse ja maaelu arenguks mõeldud raha moodustab eelarvest 40%.
Põllumajandusküsimustes algab europarlamendi, komisjoni ning põllumajandusministrite nõukogu triloog 11. aprillil, kestma peaks see juunini.
Alles siis, kui osapooled on jõudnud ühistele seisukohtadele, läheb eelarve uuele hääletusele.
75% toetustaseme nõue püsib
Europarlament sõnastas läinud nädalal põllumajanduspoliitikat puudutavad ettepanekud, millega läbirääkimistele läheb. Sel nädalal kinnitasid oma ettepanekud ELi põllumajandusministrid.
Europarlamendi saadik Ivari Padar nentis, et Eesti huvides on läbirääkimistel kolm peamist teemat: otsetoetuste määr, mõistlik rohestamine ja praeguse otsetoetuste maksmise skeemi jätkumine.
Kuna igal kolmest – europarlamendil, komisjonil ja ministreid koondaval nõukogul – on põllumajandustoetustest mõnevõrra erinev nägemus, on loomulik, et palju on veel lahtist.
Näiteks hääletas europarlament eelarvesse sisse põllumajandustoetusi puudutavad vastandlikud ettepanekud.
Enamik parlamendi liikmeid toetas Padari sõnul seisukohta, et ühelgi liikmesriigil ei tohi 2019. aastaks olla põllumajanduse otsetoetuste maht väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest.
Samas hääletati saalis sisse ka see pakett, mille kohaselt ei tohi otsetoetuste määr olla vähem kui 65%.
Põllumajandusministrite seisukoht on jätkuvalt 75% liidu keskmisest.
Europarlament nõuab, et 30% liikmesriigi otsetoetuste eelarvest tuleks siduda keskkonnameetmetega.
Need on parlamendi ettepaneku järgi vähemalt kolme põllukultuuri kasvatamine, rohumaade säilitamine ning osa maa aktiivsest tootmisest välja jätmine – rohestamine.
Selleks sobivad kesa, aga ka maastikule iseloomulikud vormid, sealhulgas hekid, kraavid, kivist aiad, üksikud puud ning tiigid.
Rohestamise nõue on leevenemas
Arutelu koht on, kas seoses rohestamisega tuleb kasutusest välja jätta kohe 7% põllumaast või jõutakse selleni järk-järgult uue eelarveperioodi lõpuks.
Europarlamendi ettepanekul oleks üleminek rohestamisele järkjärguline − esimesel kahel aastal 3%, seejärel
5 ning lõpuks 7%. Komisjoni seisukoht on 7%.
Põllumajandusministrite nõukogu jõudis seevastu seisukohale, et tootmisest tuleks välja jätta mitte 7%, vaid 5% põllumaast.
Seejuures nõustusid liikmesriigid arvestama ka metsamaa suurt osatähtsust mõnedes maades.
“Soovisime koos Rootsi ja teiste metsariikidega, et põllumajanduslikust kasutusest välja jäävate alade pindala määramisel saaks arvestada ka metsade osaga, ja sellega nõustuti,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Eesti puhul tähendab see, et suurem osa siinseid tootjaid ei pea põllumajandusmaad kasutusest välja jätma.”
Praegune toetuste süsteem on jätkumas
Europarlament läheb kolmepoolsetele läbirääkimistele muu hulgas seisukohaga, et kuni 2020. aasta lõpuni makstaks ühtset pindalatoetust praegu kehtiva süsteemi alusel, s.t et toetuse alus on põllumaahektarite arv, ja me ei peaks üle minema toetusõiguste süsteemile.
Samale seisukohale jõudsid ka euroliidu põllumajandusministrid. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise,” märkis Seeder. “Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam.”
Lisaks on Eestile tähtis võimalus toetusraha nn sammaste vahel ümber jagada. Europarlament on positsioonil, et kui liikmesriik soovib, võib ta tõsta otsetoetuste ümbrikust kuni 15% maaeluarengu ümbrikusse ja kuni 10% maaeluarengu ümbrikust otsetoetuste omasse. See võimaldab põllumajanduspoliitikat paindlikumalt rakendada.
Vähem bürokraatiat ja kontrolli
ÜPP üldise rahastamise juures soovitab parlament vähendada bürokraatiat ja kontrolli kulutuste üle.
Nii on kavas kirjas ettepanek, et liikmesriigid võiksid luua mitmeaastaseid registreid, mis lubaks talupidajatel muuta oma toetusetaotlusi vaid muudatuste korral.
Samuti leiavad europarlamendi saadikud, et karistused reeglite rikkumise eest peaksid olema proportsionaalsed eksimusega. Parlament pooldab ka ELi toetuse saajate nimede avalikustamist.
Et toetused paremini tegevpõllumeesteni jõuaksid, lisas parlament ÜPP reformi muudatuskavva nimekirja maaomanikest, kes tuleks automaatselt pindalatoetuse saajate hulgast välja arvata (näiteks lennuväljade, raudteede ja spordiklubide maa omanikud, kinnisvarafirmad).
Euroopa Parlamendi arvates peaksid noored talupidajad tulevikus saama 25% lisatoetust kuni 100 ha eest.
Samuti soovitakse kehtestada nn esimese 50 ha toetus, mis aitaks väiketalupidajaid.
Parlament toetas ka Euroopa Komisjoni plaani kehtestada otsetoetuste laeks 300 000 eurot farmi kohta ja vähendada makseid neile, kes saavad rohkem kui 150 000 eurot.
Eesti soovid
- Otsetoetuste tõus 2019. aastaks 75 protsendini Eurooa Liidu keskmisest.
- Rohkem paindlikkust rohestamises: kohustuslik meede algaks 20 hektarist; kasutusest tuleks välja jätta esialgu mitte rohkem kui 3% põllumajandusmaast.
- Säilitada senine toetuste maksmise hektaripõhine süsteem, mitte üle minna toetusõigustele.
- Rohkem paindlikkust toetuste esimese ja teise samba vahel.
