Põllumehed on ELiga liitumises pettunud
"ELiga liitudes olid põllumeeste ootused ja lootused kõrged," ütles Kalev Kreegipuu konverentsil. "Vaevalt osati ette näha seda, mis situatsioonis täna oleme."
Põllumehed ootasid stabiilsemat majanduskeskkonda ja vanade liikmesriikidega võrdsemaid konkurentsitingimusi.
Kreegipuu rõhutas, et ei taha öelda, et ELi astumine oli vale. Mitteliitumise korral ei oleks põllumajandus nii palju arenenud, kui praegu.
"Kõik lootused ei ole täitunud ja ei täitu kunagi," tõdes Kreegipuu järel sõna saanud Riigikogu maaelukomisjoni liige Jaanus Marrandi. "Eesti põllumajandus oli tugevalt ummikusse jooksnud ja ilma liitumiseta oleks paljusid tootjaid oodanud pankrot."
Marrandi sõnul ei ole praegune Balti riikide madal piima kokkuostuhind ELi tulemus. Ta soovitas põllumeestel selle põhjusi otsides sügavalt järele mõelda oma tegevuse ja koostöö üle.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige ja tegevpõllumees Olav Kreeni sõnul on piimahinna langus Euroopas peatunud, jääb vaid oodata, kuni see jõuab ka Eestisse.
Kreen tõi probleemina välja selle, et piimatööstused ei otsi üleüldises majanduslanguses ekspordivõimalusi, vaid eelistavad kokku osta ainult siseturuvajadust rahuldava koguse piima. Ülejäänud piimast valmistatakse põllumeestele teenuse korras tooteid.
Samas rõhutas Kreen põllumajandustoetuste vajalikkust ja näitas FADNi andmetele tuginedes, kuidas vanades ELi riikides saab põllumees ka ilma toetusteta kasumlikult tegutseda, kuid Eestis pole see võimalik.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõdes, et Eesti pole põllumajandustoetuste osas saavutanud võrdsust vanade liikmesriikidega ja praegu puudub ka stabiilsus. "Kui me poleks aga liitunud, oleks meie praegune olukord palju keerulisem," arvas ta.
Seedri sõnul tuleb riik põllumeestele vastu, tõstes näiteks tänavu MAKi meetmete rahastamist järgnevate aastate arvelt 353 miljoni krooni võrra. Lisaks makstakse otsetoetused kuu aega varem välja ja MES laenab põllumeestele kevadtöödeks 100 miljonit krooni, millest veerand on juba välja makstud.
Konverentsil osalejad võtsid vastu deklaratsiooni, milles nõuavad Eesti tähtsaima põllumajandusharu - piimasektori - kriisist päästmist. Vastasel korral võivad aasta lõpuks lõpetada tootmise pooled Eesti piimatootjad, sealhulgas valdav osa väiketootjatest.
