700 õpilasega kooli gümnaasiumiosas õpib 180 last ning õppesuundadeks on lisaks küberkaitsele veel majandus ja ettevõtlus, infotehnoloogia ning muusika.

"Pingutame, pingutame! Et lastel huvitav oleks. Üritame riiki aidata ja õpilastes nii küberkaitse kui inseneeria vastu huvi äratada," selgitab Arula.

Uue, Põltsamaa valla tekkega on kooli püsimajäämine praegu üsna kindlatel alustel. Selle eest, et lapsed ka tulevikus saja-aastaste traditsioonidega koolis tarkusi omandada saaks, seisavad Aimar Arula sõnul kõik volikogu liikmed.

"Selles pole üldse küsimus, et kool ära kaoks. Pigem on meie jaoks küsimärk, millised mõtted võivad haridus- ja teadusministeeriumil paari aasta pärast pähe tulla," viitab koolijuht riigi suunas. Senised jutuajamised ministeeriumiametnikega on lõppenud nii, et teist riigigümnaasiumi Jõgeva oma kõrvale maakonda ei tule, kuigi investeeringud kuluks ära ka Põltsamaa ühisgümnaasiumile.

"Lihtne pole, aga saame hakkama!" hüüab direktorihärra jutuajamise lõpetuseks optimistlikult telefonitorusse ja tõttab tegudele.
EUROOPA PARIM KURITEOENNETUSE PROJEKT
Euroopa kuriteoennetuse peaauhinna, 10 000 eurot, pälvis tänavu Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt.


Põltsamaa ühisgümnaasium hakkas 2015. aastal esimese üldhariduskoolina õpetama küberkaitset. Programmi kuulub neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse.


Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja küberkaitse õppesuuna idee algataja Tiia Miksoni sõnul seisnes vajadus programmi vastu selles, et lapsed omandaksid sotsiaalselt vastutustundliku käitumise ja seaduste järgimise harjumused juba koolis.


„Noortele, kes on endast arust veebikasutamisel tõelised tarkpead, tuleb juba algklassides anda küberkeskkonnas turvalise ja seaduskuuleka käitumise oskused ja harjumused. Samuti teadmised seaduse rikkumisega kaasnevatest mõjutusmeetmetest, sest reaalne elu näitab, et küberkaitse tuleks võimalikult kiiresti lülitada kõikide koolide õppekavadesse, sest küberkuritegusid panevad toime ning nende ohvriks langevad üha nooremad lapsed,“ ütles Mikson.


5000 euroga tunnustati Taani projekti „Minu digitaalne enesekaitse“ ja Belgia projekti „Cybersimple“.


Taani kuriteoennetuse nõukogu, SA „TrygFonden“ ja Taani tarbijate nõukogu lõid rakenduse „Minu digitaalne enesekaitse“, mis pakub lahendusi, kuidas veebikeskkondades turvaliselt käituda, lähtudes projekti partnerite ja tarbijate igapäevasest digitaalseadmete kasutamise kogemustest. Samuti sisaldab rakendus suuniseid, kuhu pöörduda, kui kahju on tehtud või kuidas tuvastada pettust.


„Cybersimple“ on kampaania, mis harib ja võimestab tarbijaid Belgias end kaitsma ja veebis turvalisemalt käituma. Selleks ühendasid Google ja Test Achats väed, et luua hariduslik veebiplatvorm cybersimple.be, kus jagatakse tarbijatega enam kui 90 veebiturvalisuse nippi.


Kokku olid auhinna laureaatide seas 18 riigi projektid. Valikukomisjoni kuulusid nelja riigi esindajad – Malta, Eesti, Bulgaaria ja Austria – ning valiku tegemisel on üheks kriteeriumiks, et oma riigi projekti hindamisel ei saa osaleda. Eesti on varasemalt valitud kaks korda esikolmikusse, ühe korra MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupu ning teisel korral politsei- ja piirivalveameti veebipolitsei projektiga.


Eesti eesistumise raames juhivad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku juhatust justiitsministeerium ja siseministeerium.