NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
16.02.2017 16:56
Kui jahimehed oleks soovinud oleksid nad suutnud ammu juba kärntõvele piiri panna selleks oleks pidanud iga jahimees küttima ainult 3 väikekiskjat iga aasta (rebane ja kährik).
Jahimehi on Eestis 16 000 ringis ja sellise vägi teoga tuleb Eestis toime hetkel heal juhul 200 jahimeest....
Anonüümne kommentaar
16.02.2017 21:33
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "rgfegr" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
16.02.2017 22:35
Tegelikuses on olukord selline ,et jahimeestel ei ole kohustust väikeulukeid küttida ja see on jahimeestel seaduslik õigus ,mida jahipiirkonda kuuluvad jahimehed mõistagi kasutavad. Lisaks on karusnaha hinnad seda võrd madalad ,et üle üldiselt puudub jahimeestel soov küttida väikekiskjaid metsast.
Meie, kui ühiskonna liikmed soovime ,et jahimehed hoiaks looduses tasakaalu ja nagu nad räägivad ,siis nad ka seda teevad, aga kas nad ikka kogu tõde räägivad. See ongi põhjus miks ma hakkasin kirjutama, sest jahimehed ja paljud keskkonnategelased ei räägi kogu lugu rahvale....
Sellel on aga tagajärjed esialgu loodusele ,aga siis juba Meile.
Mesinikele on näiteks metsnugiste tekitatud igaaastane kahju üle 200 000 euro.
Lendorav ei suuda ellu jääda kuna metsnugis sööb ära järelkasvu ja siis võetakse eramaaomanikelt aina uusi metsasid kaitse alla. Tegelikuses annaks seda kõike ära hoida ,kui metsnugiste arvukus oleks viidud minimaalseks.
Rebased,kährikud ,metsnugised söövad ära kanaliste muna kurnad ja kanaliste järelkasvu ja jällegi tuleb kanaliste päästmiseks kaitsealasid luua kuna kõik ütlevad ,et see on ainuke võimalus linnukesed päästa. Aga tegelikuses oleks lahendus palju lihtsam, aga jahimeestele äärmiselt ebameeldiv....
Kärntõbi metsas
Eestis on hetkel mingi 150-200 hunti metsas elus. Ning nemad ei saa olla nüüd kuidagi omavahel kärntõve levitajaks. Peab olema mingi vahe lüli ja vahe lüliks on rebane ja kährik. Kui vahe lüli vahelt minimaalseks viia arvukuse poolest kaoksid ära ka hundid ,kes ohustavad Meie kariloomi, koeri ja olgem ausad isegi inimest(lapsi).
Minge mõne jahimehe juurde ja paluge tal talvega 3 kährikut või rebast küttida...Saadab kohe samusesse. Mõni isegi ei tea milline kährik välja näeb.
Kuid mida siis jahimehed metsas teevad. Sellele annab aimu näiteks Aafrika seakatk. Eestis on Aafria seakatk jõudnud kogu mandri vallutada ja Saaremaa takka otsa. Lätis ja Leedus on aga pandud katku levikule riigi siseselt piir täpselt nagu Poolaski. Kuidas nad seda tegid. Nad sõna otseses mõttes tapsid niigi kontrolli all oleva metssigade populatsiooni maha ja nüüd otsivad veel viimaseid ellu jääjaid.
Aga ,mis Eestis toimus ennem katku. Meil oli metssigu Eestis sama palju kui Läti ja Leedu peale kokku, sest näiteks Eestis käis laiaulatuslik turismi äri Soome turistidega, kes käisid Eestis hea raha eest metssigu laskmas....Kui metssigu oli igas metsa tukaks ,siis oli turist rahul ja jahimees rahul.
Eesti jahindus vajab muutusi ja katk ja kärntõbi aitavad vaikselt need muutused läbi suruda meeldib see Meile või mitte, aga asjad hakkavad alles ,siis liikuma ,kui kõik ikka p..... ikka täiega....hetkel on ainult puudu uudis, et hunt murdis koolist koju mineva lapse...Mina enam nii vabalt oma lapsi metsa seenele ei viiks sest olgem ausad olukord läheb sügiseks ainult hullemaks....
Kärntõppe nakatunud loom ei sure 2 nädalaga maha nagu oli marutaudiga. Kärntõppe suremine võtab üle aasta eriti selliste talvedega ja kui palju kurja suudavad teha need vaesed loomad, kes kärntõves on.....Koerad, kassid sammuti saavad endale kärntõve just kährikutelt ja rebastelt, kes tulevad sammuti majade juurd eja ravi on kallis ja käib pensionäridel näiteks üle jõu ja kutsutakse looma arst või jahimees ,kes loomakese piinad lõpetab....Tõde on see ,et me ei kontrolli enam metsas toimuvat....ning enam pole ohus koerad ketti otsas...on ilmselt aja küsimus ,kui mõni kärnas hunt saab aru ,et inimene on veel lihtsam suutäis ,kui koer....Selle asemel, et Osooniga koos terveid tugevaid hunte kõmmutad oleks pidanud jahimehed see aasta tegelema kärnas huntidega, kes hakkavad nüüd suuri pahandusi tegema.....Kui jahti pidada sedasi nagu osooniga koos peeti huntidele jahti ,siis olukord läheb metsas ainult hullemaks. Terved ja tugevad hunti karjad oleksid alates kevadest kuni sügiseni Meie ainuke lootus kärnashuntide vastu. Tugev hunti kari murrab sellised sissetungijad lihtsalt maha. Aga jahimehed hävitasid see aasta mitmeid selliseid tugevaid hunti karjasi
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega