Pool pensioni kõigest tunniajase sõidu eest
Eelmisel nädalal maksis Jõgeva vald, hambad risti, kinni Tartu kiirabilt neile läkitatud soolase arve.
Lugu ise on lihtne. Kiirabi sõidutas vana mehe Tartu ülikooli kliinikumist Jõgeva haiglasse. Mees on pime ja nõrk ega suuda pärast insulti rääkida.
Enne mehe kiirabiautosse pistmist helistati ülikooli kliinikumist Jõgeva valda.
Kuidas vald teenust tellis
"Tema ei saa mehe lapsi kätte," meenutab valla sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste kliinikumi sotsiaaltöötaja kõnet, "aga vanainimene on vaja kiiresti ära tuua. Küsis, kas me maksame."
Palmiste kostnud, et kui väga vaja, siis maksavad. Seda enam et mehe lapsed on töötud.
"Ma ei kujutanud aga ette, et see arve selline tuleb," ajab vallatöötaja silmad suureks. 45minutilise sõidu eest küsis sihtasutus Tartu Kiirabi ei vähem ega rohkem kui 2120 krooni.
Transpordikaardil oli kõik täpselt kirjas. Tartu ja Jõgeva kaugus on 53 kilomeetrit, iga kilomeeter sellest teekonnast maksab 20 krooni.
Vähe sellest, kiirabi nõudis vallalt raha ka Jõgevalt Tartusse tagasi sõidu eest. Ja ikka samamoodi, 20 krooni kilomeetri eest.
Jõgeva valla sotsiaaltöötaja, kellele hirmkallis teenus kaela määriti, ei jõua ära imestada, kuidas asjad uuemal ajal käivad.
"Kuidas saab selliseid hindasid rakendada voodihaige inimese suhtes, kelle sissetulek on natuke alla 4000 krooni!" ägestub Luule Palmiste. "Kolmveerandtunnise sõidu eest tahavad saada pool pensionist!"
SA Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee selgitab aga: "Meil on raudne printsiip: kes tellib, see ka maksab. Kui sotsiaaltöötaja ütleb, et vanainimene tuleb haiglasse viia, siis me viime haiglasse. Võib-olla vanainimesel ei ole kodus kedagi, kes teda hooldab."
Jõgeva valla sotsiaaltöötaja sõnul tuhisevad kiirabiautod pidevalt Tartu ja Jõgeva vahet. Tema meelest on sügavalt ebaõiglane, kui abitus seisus vaene inimene peab kirvehinnaga kiirabitakso kasutamisel veel ka tagasiotsa kinni maksma.
Ülepea ei saa sotsiaaltöötaja aru, miks peab ühest haiglast teise toimetatud inimene sõidu omast taskust kinni maksma.
"Kui inimene telliks sõidu koju, siis küll, aga kui teda transporditakse ühest haiglast teise, siis ei tohiks selliseid asju olla!" põrutab Luule Palmiste.
Tegu ei ole esmakordse juhtumiga. Sama maakonna Pala valla sotsiaaltöötajad võivad rääkida sel teemal pikalt.
Aprillis sõidutas kiirabi 1428 krooni eest ühe Pala valla inimese Tartu ülikooli kliinikumist Kallaste haiglasse. Kuid selle arve, nagu ka enamiku teisi, on patsiendid seni ise kinni maksnud.
Veebruaris läks siiski teisiti.
"Haigla sotsiaaltöötaja helistas ja küsis, kas vald maksab arve," räägib Pala valla sotsiaaltöö vanemspetsialist Inga Jegorova. Kiirabi küsis sõidu eest Tartu haiglast Jõgeva haiglasse 1540 krooni.
"Me ütlesime konkreetselt ära, et meie ei maksa," teatab sotsiaaltöötaja.
Püüdsid asja korrastada
Mullu teenis SA Tartu Kiirabi väetite ja abitute sõidutamisega 2,8 miljonit krooni. See on 300 000 krooni enam kui plaaniti. Tänavu kisub asi miljoniga kahjumisse.
"Neid kohti, mille vahel me haigeid vedasime, jääb järjest vähemaks," ohkab SA Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee. Kliinikumi uue hoone valmimise järel pole enam vaja mööda linna laiali paisatud raviasutuste vahet sõeluda.
Kõrgvee, kes juhib ühtaegu nii sihtasutust Tartu Kiirabi kui ka Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (EMO), on sundseisus.
"Erakorralise meditsiini osakonda ei saa haigetega ära uputada," leiab ta. EMO ei suuda ise ka kõiki sõiduarveid kinni maksta. Niigi maksab Maarjamõisa haigla lõviosa sanitaartranspordi arvetest.
"Sanitaartransport on tõeline kamarajura," ägestub Kõrgvee. "Teenuse osutaja peab kogu aeg muretsema, kes maksab. Meie sotsiaaltöötaja jahib haigete lapsi üle ilma."
Vahel kulub päevi, kuni nood üles leitakse, ütleb nördinud kiirabijuht.
Põhjus, miks Tartu mehed kiirabi sihtasutuse lõid, peitub doktori sõnul selles, et riik on oma töö lihtsalt tegemata jätnud.
"Riik on jätnud asja reguleerimata," seletab Kõrgvee, kes mitmele kõrgele ametile lisaks on veel ka Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees.
Ärist on tema sõnul sanitaar-transpordi puhul asi kaugel. "Me püüdsime süsteemi korrasta-
da. Keegi siit kasumit välja ei võta."
Ka haigekassa uues, 1. juulist kehtima hakkavas hinnakirjas, on kilomeetri maksumuseks kõigest 6 krooni. Sellega ei tule aga kuidagi välja.
"Raviasutused katavad seda vahet pika hambaga," tunnistab Kõrgvee. Üksnes SA Tartu Kiirabi juhatus tegi julge otsuse, kui kehtestas 20kroonise kilomeetritariifi.
Arengukava kalevi alla
Ago Kõrgvee on aastaid võidelnud selle eest, et "kamarajura" viimaks lõpeks, s.t et sanitaar-transport saaks normaalselt rahastatud.
Kolm aastat tagasi kirjutas Ago Kõrgvee valmis kiirabi arengukava aastateks 2007-2013. Sanitaartranspordi küsimustele on seal terve peatükk pühendatud.
"Siiamaani seisab kalevi all," nendib ta.
Dokumendis on kirjas, et riik on jätnud patsientide transpordi nii haiglast haiglasse kui haiglast koju reguleerimata. Selleks tuleks astuda vaid kaks sammu.
Esiteks peab haigekassa hakkama patsientide sõidutamise eest otse kiirabile maksma. Teiseks peaks kehtestatud hinnakiri olema tõepärane.
"Haigekassa hinnakirjas peab transport olema adekvaatse hinnaga, et raviasutustel oleks võimalust ning motivatsiooni rakendada patsiendi transpordiks selleks ette nähtud skeemi, mitte kuritarvitada (loo autori esiletõste) kiirabi ressurssi," seisab Ago Kõrgvee koostatud kiirabi arengukavas.
"See peaks olema riiklikult või vähemalt kolmepoolselt rahastatud," selgitab Eesti kiirabi esimene mees, lisades, et olgu see siis haigekassa, kohaliku omavalitsuse ja patsiendi omavastutus.
Viimane peaks Kõrgvee hinnangul olema enam-vähem võrdne takso hinnaga.
Tema sõnul tulnuks asi juba kolm-neli aastat tagasi ära klattida. Aga ei klatitud. "Haigekassa punnib vastu."
Haigekassal ja sotsiaalministeeriumil on sanitaartranspordist tähtsamaid asju ajada.
"Kiirabi rahastab sotsiaalministeerium," vastab haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel küsimusele, miks haigekassa maksab kõigest 6 krooni kilomeetri eest ja kas SA Tartu Kiirabi kehtestatud sanitaartranspordi tariif 20 krooni/km on õiguspärane.
Pole ministeeriumi asi
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles tunnistab, et nemad ega haigekassa ei reguleeri tasuliste teenuste hindasid. Tema sõnul puudub ministeeriumil tasuliste teenuste hindadest isegi ülevaade.
"Eesti Haigekassa ei rahasta kiirabi teenust. Kiirabi teenust rahastatakse riigieelarvest," kostab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
"Ei ole vaja jaanalindu mängida," resümeerib Kõrgvee. "Kui meil on asi legaliseeritud ja me peame seda süsteemi kiirabi omast lahus, siis ma kardan, et teistel haiglatel on see nagu puder ja kapsad segamini."
Seni aga, kuni riik pole sanitaartransporti reguleerinud, saavad tõbised jätkuvalt kirvehinnaga arveid.