Poolel Eestil prügivedu korraldamata
Jäätmeseaduse kohaselt tuli vähemalt 1500 elanikuga kohalikel omavalitsustel (KOVid) alates 2005. aasta 1. jaanuarist korraldada jäätmevedu ehk leida konkursi korras prügivedaja.
Riigikontroll uuris, milline on olukord praegu. Selgus, et kolmandikul KOVidest puudub jäätmekava ning 43% linnadest ja valdadest, kes peavad korraldama jäätmete ühtset äravedu, seda ei tee.
"Võttes sarnase arvestuse aluseks elanike arvu, selgub, et umbes 50% elanikkonnast, kes peaks olema liidetud korraldatud jäätmeveoga, seda praegu veel ei ole," tõdetakse riigikontrolli poolt Riigikogule esitatud ülevaates. Korraldatud jäätmeveo rakendamata jätmisel mingi sanktsioon KOVi ei ähvarda.
Nutune olukord Kagu-Eestis
Riigikontrolli andmetel on olukord kehv Kagu-Eestis, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaal. Septembris algas siiski mitmes sealses vallas ühtne prügivedu. Mõne valla juhid ei pea aga jäätmemajanduse korraldamist oluliseks.
Jõgevamaal Tabivere vallas on 2500 elanikku ja seega kohustus korraldada terves omavalitsuses prügivedu. "Meil ei ole prügikonteinerit ning keegi pole öelnud ka, et peaks olema. Meie külas pole kellelgi," on imestunud Tabivere valla elanik, kes ei taha oma nime lehes avaldada. "Meil ei tekigi prügi," kinnitab ta samas.
Kass ja koer saavad toidujäätmed, kartulikoored ning muu selline rändab kompostihunnikusse. Ja ülejäänu põletatakse lihtsalt ära - nii paber, kilekotid kui plastkarbid.
Tabivere vallavanem Aare Aunap ütleb aga, et prügivedu toimis neil ammu enne vastavate seaduste vastuvõtmist. Tõsi küll, see kehtib vaid tiheasustusega Tabivere ja Maarja-Magdaleena kohta.
Hõreasustusega aladel saavad Aunapi sõnul inimesed ise valida, kust firmast nad prügi äraveo tellivad.
"Me ei määra seda, kes kellega peab käima," ütleb vallavanem õigustamaks ühtse prügiveo puudumist. Siis lisab, et loomulikult tahavad nad seadust järgida ja seetõttu lähiajal konkursi korraldada. Mure on vaid selles, et konkursiga võidavad tavaliselt uued tegijad, kuid senisele vedajale ei tahaks head aega öelda.
Konkursid kukuvad läbi
Võrumaal Rõuge vallas korraldati suvel konkurss jäätmevedaja leidmiseks, kuid see nurjus. Volikogu kehtestatud piirmäärad ehk konteinerite maksimaalsed tühjendustasud osutusid liiga madalaks, nendib valla keskkonnaspetsialist Karel Saarna. Tema sõnul käisid nii Ragn-Sellsi kui ka Cleanaway esindajad asja uurimas, ent pakkumist ei teinud. Nüüd on plaanis korraldada uus, kõrgemate piirmääradega konkurss. Sel aastal loodetakse prügivedu käima saada.
Tihti ongi omavalitsustel jäätmemajanduse ripakile jäämise põhjuseks rahapuudus - pole raha keskkonnaga tegeleva spetsialisti palkamiseks. Nii on püütud asju koos ajades kulusid kokku hoida. Näiteks Valgamaal on omavalitsused loonud sihtasutuse Valga piirkonna keskkonnakeskus, mille ülesanne on omavalitsuste jäätmekäitlusega tegelemine.
"Liiga kulukas oleks igal omavalitsusel sellega eraldi tegelda," selgitab Valgamaa Helme vallavanem Tarmo Tamm. Ta avaldab lootust, et sügisel saab sihtasutus prügiveo konkursi Valgamaal välja kuulutada ning aasta lõpuks on vedaja leitud.
Kesk-Eestis ja Saaremaal on KOVid korraldanud prügiveo konkursid, asi toimib ja elanikud on rahul.
"Algul sai prügimajanduse vastu sõditud, aga nüüd vaatan, et 80-liitrise konteineri puhul võiks prügiauto iga kuu käia," lausub Anne Orr Jõgevamaalt Nõmavere külast. Põltsamaa valla korraldatud hanke võitnud Ragn-Sellsi auto käib kord kvartalis. Pakendikonteiner asub Esku külas ja klaastaara viivad Orrid linna.
"Prügikonteiner peab olema, ega prahti saa metsa alla visata!" kinnitab metsade ja rabade keskel elav Andrus Valdre Tudulinna vallast Ida-Virumaal. Vallalt saadi tasuta prügikast ning kui see täis saab, helistatakse Ragn-Sellsi auto järele.
Kohustust pole, aga osa valdu pingutab ikkagi
Osa omavalitsusi teeb isegi rohkem, kui seadus nõuab. MTÜ Ida-Eesti jäätmehoolduskeskusega on liitunud 9 valda, kellest osa ei peaks elanike vähesuse tõttu üldse ühtset jäätmevedu korraldama. Nüüd on kogu piirkonnale konkursi kaudu leitud vedajaks Cleanaway ning varem seal piirkonnas tegutsenud Ragn-Sellsil tuleb pillid kotti panna. Kõik inimesed pole muudatuse üle aga sugugi rõõmsad
"Olen Ragn-Sellsi teenindusega rahul," ütleb Tartumaal Alatskivi vallas Kuningvere külas elav Agu Hallik, kellel oli naabritega mitme peale konteiner juba 6-7 aastat, viimased poolteist aastat on aga eraldi prügikonteiner oma õue peal.
"Nüüd tuli Ragn-Sellsist kiri, et seoses Cleanaway võiduga konkursil lõpetavad nad olmejäätmete veo. Mul on võimalus prügikonteiner ära osta, hind on üle 500 krooni. Või nad viivad selle ise ära, kuid see läheb maksma 413 krooni. Kui konteineri äravedu pannakse mulle krae vahele, siis ma ei pane vähemalt pool aastat ühtegi prügi konteinerisse," on Hallik tõsiselt nördinud.
KOMMENTAAR
Volikogu liikmed kardavad valimistel kaotada
Omavalitsustes on arusaamine, et tõsiselt jäätmekäitlusega tegeldes ei võideta järgmistel valimistel hääli, pigem pälvitakse paljudel juhtudel valijate pahameel. Eriti puudutab see korraldatud jäätmeveo rakendamist, mille otsene eesmärk on võimalikult kõigi jäätmevaldajate sidumine jäätmekogumissüsteemiga.
Niikaua, kui see eesmärk ei ole saavutatud, on sodi metsas - see on muu Euroopa enam kui inimpõlve pikkune kogemus, mida Eestis ikka ja jälle püütakse kahtluse alla seada! Mõnedki vallavanemad on sel teemal öelnud, et saavad aru küll, et majapidamised tuleks vastuseisule vaatamata liita kogumissüsteemiga, aga nagu ikka ei tahaks kohalike inimestega tülli minna.
Ärge seaduserikkujaid valige!
Mark Soosaar küsis Riigikogu infotunnis 5. mail justiitsministrilt: "Kas ei peaks hakkama karistama neid omavalitsusi, kes ei loo inimestele võimalusi prügi kogumiseks?"
Justiitsminister Rein Lang vastas: "Ega karistamisega väga kaugele purjeta. Meil on olemas demokraatlik mehhanism. Järelikult need omavalitsused, kes seadusi ei täida ega taga seda, et prügimajandus oleks nende territooriumil korraldatud - ma arvan, et järgmine kord neid inimesi enam volikogudesse ei valita. Kohalikud valimised on 2009 ja ma soovitan kõigil valijatel väga tähelepanelikult vaadata, kas nende omavalitsejad on tegelikult kas või sellesama prügimajanduse korraldamisega ikkagi hakkama saanud.
