Praegusel karude jooksuajal tasub metsas olla ettevaatlik

 (7)
Praegusel karude jooksuajal tasub metsas olla ettevaatlik
Jooksev karuFoto: Malene Thyssen (Wikimedia)

Karudel kestab jooksuaeg üldjuhul mai keskpaigast juuni keskpaigani, mistõttu on nad tavapärasest aktiivsemad ning satuvad tihedamini ka inimestega kokku. Eesti Jahimeeste Selts tuletab seoses hiljuti toimunud karurünnakuga Tartumaal meelde ohutusmeetmed, mida metsloomadega kohtumisel tuleks järgida.

„Hiljutise fotograafi rünnanud karu intsidendi ajendiks tundub olevat ootamatu kohtumine,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

„Välistatud pole ka see, et eemal võisid olla pojad, keda karu kaitses,“ selgitas Puust ja lisas, et väide, et karu ründas sellepärast, et teda Eestis kütitakse ei vasta tõele.

„Karude küttimine ei tekita nendes soovi inimesi rünnata, vaid vastupidi, annab põhjust inimpelgusele, mis on kahjude ärahoidmise kõrval üks küttimise eesmärkidest,“ tõdes Puust. „Kindlasti tasub aga karuga kohtudes olla ettevaatlik ja võimalusel lähemat kokkupuudet vältida."

Jahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk, kellele võib kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil pidada varitsus- või hiilimisjahti, v.a poegadega emakarule. Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning kahjustuste ulatust. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Seotud lood:

„Metsas liiklejatel on aegade jooksul karudega ikka kokkupuuteid olnud,“ selgitas EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. „Karu on looduses toiduahela tipus ja inimpelgus säilib temas ainult küttimise tõttu.“

Ta selgitas, et kui ei ole küttimissurvet, võtab karu inimest kui konkurenti, keda tuleb maha suruda ning selle tagajärjel võivad juhtuda aga traagilised õnnetused.

„Samuti tuleb kokkupõrkeid karudega ette mujal, ent sellest hoolimata peetakse neile jahti,“ ütles ta ja lisas, et näiteks Alaskal kütitakse lisaks baribalidele ka pruunkarusid ja neile on riigi poolt määratud kindel küttimisaeg ja -piirkond.

Loe veel

Lillemäe sõnul on Alaskal lubatud nii kohalikel kui välisjahimeestel küttida pruunkaru ning aktiivsem jahihooaeg kestab augusti algusest mai lõpuni.

Jahimeeste soovitused: kuidas käituda, kui kohtad karu?
  • Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
  • Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.
  • Kui näed karupoega või -poegi, taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus, ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitses viivitamatult ohu allikat ehk sind.
  • Ära mine uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui sina või su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa ka koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled sina, sest koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.
  • Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
  • Ole ettevaatlik ka majade ja suvilate hoovides. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel ka majade või suvilate hoovides. Ära hakka karu pildistama. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
  • Ära jälita ega lähene karule. Metsloomaga kokku juhtudes ära asu teda jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.
  • Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
  • Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui sina.
  • Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (karu jooksukiirus on üllatav, 60 km tunnis).


Allikas: Eesti Jahimeeste Selts
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare