„Kelnase sadama akvatooriumis ringi hõljunud jääsupp vigastas neljapäeva õhtul laeva rooli ja sestap Kihnu Veeteed teda enne olude paranemist liinile ei saadagi,” selgitab Maalehele Viimsi vallavalitsuse kommunaalameti spetsialist Igor Ligema.

„Ei tea, kas nad vaatavad Kihnu poole või mis. Prangli all küll jääd pole, laev saab vabalt liikuda,” ütleb eile puksiiriga Päntu saarelt mandrile tulnud Prangli Saarte Külaühingu esimees Lembit Tammsaar. Homme loodab ta Päntuga ka koju tagasi saada.

Saareelanikud on tänulikud, et tänu Viimsi vallavalitsuse kiirele tegutsemisele on nad viimase nädala jooksul siiski paar korda mandri ja saare vahet liikuda saanud. Eesti Lootsi kaatri ja puksiiriga. Viimasega täiendati eile ka poe kaubavarusid, seega pole saarel nälga karta. Küll on mitmendat päeva külmad ja kütmata nende saareelanike majad, kes mandrilt koju pole pääsenud.

Reisimine puksiiri ja kaatriga on aga keeruline. Lootsikaater sõidutab saareelanikke küll meeleldi, kuid ainult siis, kui lootsitööst vaba aeg juhtub olema. Ja see tekib reeglina äkki. „Umbes tund aega ette saame teada, et kaater tuleb,” ütleb nimetuks jääda soovinud saarlanna. Selle aja peale ei jõua kodust sadamassegi. Mis peavad aga tegema need, kes mandril kojupääsemist ootavad? Päevade kaupa, lootus õhus, igaks juhuks Leppneeme sadamas tukkuma?

Lepingu Kelnase-Leppneeme liini teenindamiseks on sõlminud aktsiaseltsiga Kihnu Veeteed Viimsi vallavalitsus. „Lepingus pole nõutud, et laeval peaks jääklass olema. Kirjas on vaid see, et laev peab olema võimeline ka jäistes oludes liikuma,” ütleb Igor Ligema. Jäiseid olusid võib aga tõlgendada erinevalt.

Jääklassiga laevu Kelnase-Leppneeme liinile leida on pea võimatu. Vestal on küll metallkorpus ning parrastele jää häda ei tee, roolile aga küll. Ligema sõnul hoiab kindlustusfirma, kes tekkinud vigastuste remondi laeva omanikule kinni maksma peab, olukorral kotkana pilku peal ning arvab, et parem seisku laev sadamas ja olgu terve, kui et ebakindlate jääoludega liigeldes taas vigastada saamise riski võtaks.

Ligema sõnul tunnetab vallavalitsus oma vastutust ning peab aktiivselt erinevate firmadega regulaarliikluse taastamiseks läbirääkimisi. Kuid jääklassiga laeva töölepanemine käib vallale üle jõu ja kopterit oleks praegu veel veider tellida. „Meri on ju tegelikult jäävaba, olgugi, et viimastel päevadel pöördunud põhjatuul on jääsupi Tallinna lahte sisse toonud,” põhjendab Ligema. Lisaks sellele saaks kopter saare ja mandri vahet sõita vaid kaks korda nädalas.

Seda, millal Vesta taas liinile tuleb, ei tea keegi. „Loodusjõududega on raske võidelda,” ütleb Ligema.



KOMMENTAAR

AS KIHNU VEETEED:

Reedel, 3. veebruaril kl 12 peatas vedaja meresõiduohutuse tagamiseks liiniveo liinilaevaga seoses selleks ajaks järk-järgult kujunenud raskete jääoludega laevaliini sadamates kuni sadamad on püsivalt jäävabad. Arvestades talveperioodi muutlikke ilmastiku- ja jääolusid ei teostata kokkuleppel vedude tellijaga ajutiselt graafikujärgseid reise liinilaevaga järgnevad neli nädalat. Prangli Saare ja mandri vahelise alternatiivse transpordiühenduse korraldamisega tegeleb vedude tellija (Viimsi vallavalitsus - toim).

Kuigi sadamate vahelisel laevateel jääd seni ei ole eksisteerinud, oli mitme eelneva nädala külmade ilmade jooksul kinnistunud tihe jää Kelnase sadamas laeva sildumiskai ees ning lahtine jää Leppneeme sadamas.

Kui Leppneeme sadama jääolud on teatud määral muutunud vastavalt tuule tugevusele ja suunale ning lainetusele st tihenedes ja hajudes, siis Kelnase sadamas oli eelnimetatud perioodil jää ainult tihenenud. Sellistes oludes oli aja küsimus, millal navigatsioon peatub lõplikult, vaatamata jää puudumisele sadamate vahelisel veeteel (avamerel). Liinilaev teenindas liini kuni lubatud tingimusteni.

Alles eilse päeva (7. veebruari) soodsad ilmastikuolud (tuulesuund ja tugevus) ja eile sadamates liikunud puksiir on kaasaaidanud sadamate jääst osalisele vabastamisele - Kelnase sadama kai ääres on jätkuvalt jääpangad, mis võivad kitsastes tingimustes kokkupuutel põhjustada laevale vigastusi. Kuid varasema kokkuleppe kohaselt hakkab liini teenindama veebruarikuu muutlike ilmastiku- ja jääolude tõttu teine laev. Vedaja on valmis erakorraliselt teostama navigatsiooni kuni alternatiivsete lahenduste leidmiseni vedude tellija poolt eeldusel, et mõlemad sadamad on jäävabad meresõiduohutuse tähenduses.