PRIAt petta üritanud ettevõtjatele määrati reaalne vangistus

 (13)

PRIAt petta üritanud ettevõtjatele määrati reaalne vangistus
Foto: Karin Kaljuläte

Eelmise aasta lõpus mõistis Tartu maakohus tuntud Lõuna-Eesti ettevõtja süüdi suures sooduskelmuse kuriteokatses.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt panid Egrit Viitkin, Kadi Viitkin, Eero Mikenberg ja Erki Aniot toime soodustuskelmuse, esitades erinevate ettevõtete nimel investeeringutoetuse saamiseks PRIA-le teadvalt valeandmeid. Soodustuskelmusega püüdsid mehed välja petta ligi kahe miljoni euro suurust summat, kuid väljamakseni jõudis PRIA vaid ühes kuriteoepisoodis, makstes määratud toetusest välja ligikaudu 33 000 eurot. Kuriteokahtluse ilmnemisel edasised väljamaksed peatati.

Süüdistuse järgi töötas Viitkin koostöös Mikenbergiga toetuste taotlemiseks välja ebaseaduslikke skeeme. Kuritegelikud plaanid olid hästi läbimõeldud ja organiseeritud, iga kuritegelik episood sisaldas endas mitmeid erinevaid pettuslikke tegusid. Nii loodi pettuslike andmeid ja dokumente müügitulu, hinnapakkumiste, investeeringuobjekti maksumuse, tegevusvaldkonna, investeeringu elluviija ja kuludeklaratsioonide osas. Kuna Viitkinile kuulunud AS Ekso kontserni ettevõtted OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Farm ei vastanud mitmete meetmete tingimustele, korraldati taotlemist Viitkini kontrolli all olevate variettevõtete OÜ Setu Veis, OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly kaudu, mille omanikena ja juhtidena tegutsesid variisikutena kaasatud Viitkini lähikondsed, kellele prokuratuur samuti süüdistuse esitas.

Seotud lood:

„Kohtueelse uurimise käigus oli algselt kümme kahtlustatavat ja süüdistusaktiga sai kohtusse saadetud kuus isikut, kuid ülejäänute osas on õnnestunud leida juba eelnevalt lahendused kas oportuniteedi printsiibi rakendamise kaudu või kokkuleppemenetluses,“ märkis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Lellep. Tema sõnul oli kriminaalasi mahukas ja kohtulik arutamine põhjalik.

„Kohtus kerkis esile palju menetluslikke ja õiguslikke küsimusi, millele tuli poolteist aastat kestnud kohtuliku arutamise käigus leida vastused. Nüüdseks on kohus süü osas seisukoha võtnud,“ ütles Lellep.

„Õnneks said PRIA ja õiguskaitseasutused soodustuskelmuse katsetele jälile enne, kui toimusid määratud investeeringutoetuste reaalsed väljamaksed. See hoidis ühest küljest ära suuremate kahjude tekkimise, teisalt oleks ebaausal teel toetuste saamine oma majandustegevuse soodustamiseks olulisel määral mõjutanud ausat majanduskeskkonda ja vaba konkurentsi, vähemalt Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjate hulgas,“ selgitas prokurör.

Loe veel

„Kohus üldjoontes nõustus prokuratuuriga süüküsimuses ja mõistis kahele peamisele süüdistatavale prokuratuuri poolt taotletud karistused, sealhulgas osaliselt reaalse vanglakaristuse. Seega olen otsusega selles osas rahul," ütles Lellep.

Ta lisas, et otsustab üksikküsimustes prokuratuuri apellatsiooni esitamise vajalikkuse pärast otsusega põhjalikku tutvumist.

KOHTU OTSUS
Tartu maakohus mõistis Egrit Viitkini (37) süüdi soodustuskelmuse katses, kokku seitsmes episoodis. Eero Mikenbergi (44) mõistis kohus ühes soodustuskelmuse katse episoodis õigeks ja ülejäänud süüdistuse osas, s.o. seitsmes episoodis süüdi soodustuskelmuses. Kadi Viitkini (34) mõistis kohus neljas episoodis õigeks ja kahes episoodis süüdi soodustuskelmuse katses. Erki Anioti (39) osas lõpetas kohus ühes episoodis menetluse seoses aegumisega ning ühes episoodis mõisteti ta soodustuskelmuse katses süüdi.

Viitkinile mõistis kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse ja Mikenbergile kolme aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse. Mõlemal tuleb oma karistusest kohe ära kanda kaks kuud vangistust. Ülejäänud vangistus mõisteti neile nelja-aastase katseajaga. Kadi Viitkinile mõistis kohus rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 640 eurot ning Aniotile rahalise karistuse 100 päevamäära ehk 2700 eurot.

Mikenbergilt mõisteti süüteoga saadud vara konfikseerimise asendamiseks riigituludesse 18 232 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jääb Mikenbergile kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek nimetatud summas Eesti vabariigi kasuks. Menetluskuludena peab E. Viitkin tasuma 1037 eurot, Mikenberg 14 236 eurot, K. Viitkin 705 eurot ja Aniott 705 eurot.

Kohtus leidis tõendamist, et Egrit Viitkin ja Mikenberg taotlesid PRIA-lt pettuse teel investeeringutoetusi Setu Veis OÜ, Veskivilly OÜ ja Megarunner OÜ nimel kokku ca 1,8 miljonit eurot. Lisaks on Mikenberg taotlenud pettuse teel Gateway OÜ nimel üle 99 000 euro investeeringutoetust. Enamikes episoodides jäi pettuse teel toetuse taotlemine katse staadiumi, s.o. lõpule viimata süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel, vaid viimase nimetatud episoodi puhul maksti toetus välja osaliselt , s.o. summas ca 33 000 eurot.

Kohus leidis uuritud tõendite alusel, et Kadi Viitkin ei ole osalenud pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisel kolmes süüdistusepisoodis ning Mikenberg ühes Setu Veise episoodis. Sel põhjusel mõistis kohus nad nendes süüdistustes õigeks. Samuti mõistis kohus Kadi Viitkini õigeks seotult Megarunner OÜ episoodiga, kuna selles oli prokurör juba ise kohtuliku uurimise käigus süüdistusest loobunud.

Kohus pidas Egrit Viitkini ja Mikenbergi süüd keskmisest suuremaks ja mõlema puhul põhjendatuks osaliselt reaalse vangistuse mõistmist, kuna nende kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline ja süsteemne. Kohtu hinnangul tuleb neile anda selge signaal sellest, et selline tegevus on äärmiselt taunitav.

„Mõistes Egrit Viitkinile lühiajalise reaalse vangistuse kujundab kohus ka üldpreventiivselt kaasinimeste hoiakut riigi toimimisse laiemalt. Euroopa Liidu fondidest pärit olevate toetuste kasutamine erinevate eluvaldkondade edendamiseks on Eestis juba aastaid olnud ja on ka edaspidi laialt levinud. Tuleb vältida nende rahaliste vahendite väära jaotamist, sest see kahjustab konkurentsi ja ühtlasi vähendab ka usaldust riigi kui nende toetuste jaotaja vastu. Võimalikele uutele toetuste kuritarvitajatele antav märguanne peab Egrit Viitkinile mõistetava karistusega olema ühemõtteline ja selgelt hukkamõistev,“ seisab kohtuotsuses.

Kohus hindas Kadi Viitkini ja Aniotti rolli kuritegude toimepanemisel võrreldes Egrit Viitkini ja Mikenbergiga tunduvalt väiksemaks. Seejuures mõistis kohus Kadi Viitkini süüdi vaid kahes ja Anioti ühes episoodis. Nende süüd vähendab ka asjaolu, et kuriteod jäid katsestaadiumisse ja reaalset kahju ei tekkinud. Seega pidas kohus põhjendatuks mõista neile rahaline karistus.

Kohus arvestas karistuste mõistmisel ka seda, et kõik süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare