Psühhiaater: Vanemad on läinud mugavaks ja ei viitsi lastega tegeleda

"Oluline on, et sa oled turvalise täiskasvanuna oma lapse kõrval," ütles Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Anne Kleinberg. "Lapsevanem peab oskama oma aega jagada. Vanem ja laps ei ole suure osa päevast koos – üks on lasteaias-koolis, teine tööl –, seega võiksid vähesed õhtutunnid saada sisulise inimliku kontakti." Kuna vanemad lastega ei tegele, ongi paljudel lastel käitumishäired.

Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul on agasuur osa laste psüühikaprobleeme ennetatavad ning lapse pääsemine ärevusest, masendusest või veelgi hullematest psüühikaprobleemidest sõltub paljuski sellest, kui pühendunult emad-isad oma lastega tegelevad ning kui palju ühiskond peresid toetab.

"Praegu on trendid hedonistlikule lõõgastumisele, mis ei sobi lastekasvatusega väga hästi kokku," nentis dr Kleinbeg. "Täiskasvanud on läinud mugavaks ning ei viitsi lastega tegelda – see tõsiasi kehtib rohkemal või vähemal määral paljude lapsevanemate kohta. Kuid lastekasvatus on paraku töö ja vaev. Natuke annab ju vabandada sellega, et uue elu ehitamine on nii põnev ja haarav, aga selle kõrvalt on meil tekkinud palju käitumishäirega lapsi."

Mängu kaudu õpitakse tundeid

Lapseeas ei õpita mitte ainult lugema ja kirjutama ning nööpe kinni panema, vaid ka suhtlema – võimalikult paindlikult, mitmekülgselt ja teiste huvidega ja tunnetega arvestavalt. "Kui suhtlemisoskust ei ole, on psüühiliselt jube raske hakkama saada. Me oleme ju liik, kes elab grupina."

Psühhiaater tõdes, et lapsed ei oska iseendaga midagi peale hakata, kuna neil puudub mänguharjumus. Oma non-stop-elamuse saavad nad internetist, pärismäng nõuab aga mõtlemis- ja keskendumisoskust. "On suur väljakutse oma lastele mängimist õpetada. Kuid kui laps on üksi ja ei oska ise endale mängu leida või mängu juures püsida, siis on tal hiljem väga raske õppetöö, üldse igasuguse töö juures püsida. Ning laiemas laastus olla iseendaga kahekesi. Rahulikult mängiv laps harjutab ka seda, kuidas olla iseendaga kahekesi, kuidas mängus oma tunded läbi töötada. Et hiljem, täiskasvanuna, ei lähe ta tühja asja pärast endast välja, ei joo ennast purju, kui tema vahetus läheduses ei ole neid inimesi, kes talle hea tuju teevad. Ta saab hakkama üksinduses ja üksinda. Ja seega ka muude katsumustega elus."

Iga laps ei ole loomupärane mänguguru, kes vaevata endale põneva mängu leiutab. Sageli on tarvis, et ema-isa kaasa aitaksid.

Loe edasi ajalehest Pealinn.