Ööl vastu oktoobri viimast pühapäeva lähevad korraga talveajale üle kõik ELi maad.

Talve- ehk vööndiaeg lõpeb märtsi viimasel pühapäeval kell 3, mil kell keeratakse tunni võrra edasi. Osutite keeramise suunda aitab meelde jätta lihtne reegel: keera alati suve poole.

Suveaja kasutamist põhjendavad teadlased elektrienergia kokkuhoiuga, mis saadakse päevavalguse otstarbekamast kasutamisest. On tehtud ka uurimusi, mis kokkuhoidu ei kinnita.

Esimese riigina kehtestas suveaja Saksamaa 30. aprillil 1916. Eesti läks sellele püsivamalt üle koos N Liiduga 1981. a.

Aastatel 1990–1996 ning 2000–2001 Eestis suveaega ei rakendatud, see tekitas muu Euroopaga suheldes palju segadust. Aastal 2002 hakkas Eesti taas suveaega kasutama.

Suveaega rakendavad peale ELi suurematest maadest veel põhjapoolkeral Kanada ja Ameerika Ühendriigid ning lõunapoolkeral Austraalia, Uus-Meremaa, Paraguay, Tšiili ja Brasiilia.

Venemaa otsustas alates 2011. aastast jäädagi püsivalt suveajale ning seal enam kella ei keerata.

Suveaja kasutamist hakkas propageerima Inglise ehitusärimees William Willett, kes 1907. aasta avaldas trükise “Päevavalguse raiskamine”.

Vahel omistatakse suveaja leiutamine Benjamin Franklinile, kuid tema üksnes soovitas aastal 1784, et inimesed võiksid suvel varem üles tõusta.