Puiduenergia vajab toetust, ent mõistlikul tasemel

 (1)
Vaba mikrofon
Riigikogu keskkonnakomisjoni juhtiv Rainer Vakra on seda meelt, et bioenergeetika arendamise toetusmeetmed vajavad korrigeerimist ja arendamist.Foto: Tiit Blaat

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et puidukütuste, aga ka taastuvenergeetika arendamisse investeerib kogu maailm, näiteks Hiina ja USA liiguvad Euroopa Liidust kiiremini.

Fakt on, et 2030. aastaks tuleb toota 80% soojusenergiast biokütuseid kasutades, elektrit peaks selleks ajaks toodetama pool kasutatavast. Seejuures soodustama peaks koostootmist. Nõnda ütleb koalitsioonileping.
Samas – puiduenergia arendamist ei peaks Vakra sõnul arulagedalt toetama, sest siis võib juhtuda, et kvaliteetne puit, mis sobiks näiteks mööbli või ehitusmaterjali valmistamiseks, siirdub toetuste laineharjal hoopis ahju. Arengut peaks seega reguleerima ennekõike turg ja riigi ülesanne on luua selleks eeldused.
Samas on energeetika tulevikuarengutel ka selline aspekt, et tulenevalt hoonete energiatõhusinvesteeringutest ja soojuse tootmise efektiivsemaks muutumisest väheneb kütuste kasutamine soojuse tootmiseks aastaks 2050 rohkem kui 40% võrreldes 2012. aasta tasemega.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ütleb, et puitkütuste kasutamise maht energiatootmises peab suurenema, arengukava kohaselt 6,1 TWh-lt (2009) 8,3 TWh-ni (2020).
„Tuleb lisada, et nimetatud mahu arvutamisel on arvestatud ainult tüvepuidu mahuga ning arvestatud ei ole mittemetsamaalt tulevat puitu ega puidutööstuse jäätmeid,” täpsustab Rainer Vakra. „Praegu toimetame aktiivselt toetusmeetmete väljatöötamine nii kaugkütte katelseadmetesse, trassidesse ja lokaalkütte stimuleerimiseks.”

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare