Pükstega võib tuulekala püüda, sobiva võrguga mitte
Praeguse kalapüügieeskirja kohaselt võib tuulehaugi püügiks kasutada nakkevõrku, mille võrgusilma diagonaalmõõt on 70 mm, sealt aga kipuvad kalad läbi lipsama ning kaluritele jääb võrguloputamise rõõm.
Hiiumaa kalurid on avastanud parema püügiviisi – nad panevad kala liikumise teele väiksema silmasuurusega nn räimevõrgu, ning kui veab, siis saagi üle nuriseda ei saa.
Esmalt suuline hoiatus
Hea plaani miinuspool on selle ebaseaduslikkus – 24–40mm silmaga võrku võib kasutada vaid räime ja meritindi püügiks vähemalt viie meetri sügavuses vees.
“Tuulehaug käib kaldaid mööda, sügavast veest teda ei püüa, sellepärast kasutavadki mehed sedasama väiksema silmaga võrku madalamas vees,” selgitas Hiiumaa kutseline kalur Gerald Kuik.
Tema sõnul on seda moodust aastaid kasutatud, kuid tänavu kevadel said Emmaste kalurid selle eest keskkonnainspektsioonilt suulise hoiatuse ning pidid nakkevõrgud ära korjama.
“Tuulehaugi püügil pole mingeid piiranguid, püüa kas pükste või hammastega, aga mitte sellega, millega saab,” imestas Kuik.
Kalavarude seisukohalt ei ole räimevõrgu panek madalamasse vette veepinna lähedale tema kinnitusel sugugi ohtlik, sest võrku peale tuulehaugi teised kalad ei jäägi. Seevastu sügavamas vees püüab räimevõrk alamõõdulisi ahvenaid ja muidki kalu.
Igakevadine lugu
“Seda on lihtne tõestada,” kinnitas Kuik. “Tuleb kalamehega kaasa minna ja igaüks näeb, et asi on just nii.”
Praeguse kalapüügieeskirja kohaselt ei tohi väikesesilmalist võrku peale räime ja tindi teiste kalade püügiks tarvitada ning selle kasutamine Läänemeres on 16. juunist 19. augustini keelatud.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et inspektoritele on teema tuttav ning kerkib igal kevadel üles.
“Kalurid helistavad ja uurivad inspektoritelt püügipiirangute kohta. Ühe inimese mure see kindlasti pole, teema pakub laiemat huvi,” sõnas Leili Tuul.
Väiksema silmasuurusega võrkude kasutamise kohta ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhtaja Indrek Ulla, et püügivõimaluste laiendamise eelduseks on eelnev uurimine, et vältida kalavarude asjatut hukkumist.
“Muidu võime tekitada olukorra, mis on tunduvalt vastuvõetamatum, kui praegu kehtivate reeglite järgimine,” märkis ta.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome selgitusel on regulatsiooni eesmärk kaitsta teiste kalade noorjärke ning vältida nende enneaegset väljapüüdmist. Küll on tema jaoks uus info see, et tuulehaugi üldse nakkevõrkudega püütakse. Seni on püük käinud pigem mõrdade ja kastmõrdadega.
“Meieni pole varem sellist teavet jõudnud, et kaluritel oleks huvi tuulehaugi rannikuveest nakkevõrguga püüda, seepärast pole teemat ka arutatud,” märkis ta.
Võib-olla asi muutub
Soome sõnul ei saa välistada, et seda võiks edaspidi tõepoolest lubada, kuid vaja on koguda rohkem teavet.
“Näiteks ahven liigub tõepoolest pigem põhja lähedal, ja kui kalurid tõstavad võrgu üles, veepinna lähedale, siis ei ole võimatu, et edaspidi võiks sellist püügiviisi tulevikus tõesti lubada,” kõneles ta. “Esmalt tuleb aga veenduda niisuguse püügiviisi ohutuses muude rannikumere kalavarude suhtes. ”
Tuulehaugi puhul on tegu kalaliigiga, kes tuleb meie rannikuvette kevadel lühikeseks ajaks kudema ning pöördub siis tagasi sügavasse avamerre, kust teda on juba keerulisem püüda. “Tuulehaugi püüdmise huvi Euroopas palju ei ole, eestlased teda püüavad, aga varu ei ole ohustatud ja seda püüki praegu reguleerida pole vaja,” lausus Soome.
Tuulehaugi püügi uuringuid ei ole Eesti vetes seni tehtud, kalurite muret seega üleöö lahendada ei saa. “Kogume andmeid ja analüüsime olukorda,” lubas Soome.
Praegu on püük väikesesilmalise võrguga siiski keelatud.
