PUTUKATEADLANE VASTAB | Herilane, vapsik ja rästik – kes on inimesele mürgisem?

 (9)
PUTUKATEADLANE VASTAB | Herilane, vapsik ja rästik – kes on inimesele mürgisem?
Erinevad nõelajaputukad.Foto: Sven Arbet

Kas kardetud vapsiku nõelamine võib olla sama ohtlik kui rästiku hammustus?

Putukateadlane Urmas Tartes rääkis, et kuna vapsik on herilasest suurem, on tema mürgikoguski natuke suurem ja nõelamine tekitab suurema ebamugavuse, ent tervel inimesel herilast karta pole vaja.

“Allergia puhul aitab juba väikesest herilasest, pole vapsikut enam vaja,” rääkis Tartes.

Ta lisas, et herilane on üldnimetus, kuhu alla käib ka vapsik, aga kõnekeeles oleme harjunud suuremat herilast nimetama lugupidavalt liigi nime järgi vapsikuks.

Inimene herilastele tema sõnul tegelikult huvi ei paku, vaid neid kutsub ligi meie söögilaual olev liha ja magus kraam.

“Inimest nad ei söö ja reeglina kõik nõelamised toimuvadki, kui satume kogemata või vahel uudishimust nende eluteega konflikti. Ehk kas teeme neile liiga või ei pane tähele, et oleme pesa lähedusse sattunud, siis nad võivad küll hakata oma pesa kaitsma,” sõnas Tartes.

Närilistest toituva rästiku hammustus on herilaste nõelamisest mürgisem.

“Küsimus on selles, et nii herilastel kui rästikutel on mürgi eesmärk saakloomade uinutamine ja nende liikumatuks tegemine, et saaks nad ära süüa,” ütles Tartes. “Vapsikutel ja herilastel on see saakloom teine putukas, keda nad vastsetele pessa söögiks tassivad. Arusaadavalt on rästiku söök suurem ja mürk on mõeldud suuremate loomade liikumatuks tegemiseks.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare