Raha oodates viiakse vesi ämbriga arstipunkti
“Praegu toome me arstipunkti ämbritega vett ja tegelikult on asjad meil nii vildakad, et vahel toimub arsti vastuvõtt isegi minu kabinetis,” räägib Piirissaare vallavanem Siim Avi hoogsalt.
Ta on väikesaarte programmist raha taotlenud ja 130 000
eurot on reservis olemas.
“See on kindel summa, mille me arsti- ja sotsiaalhoolekandepunkti renoveerimiseks kindlasti saame,” selgitab Siim Avi.
15 väikesaarte taotlust rahuldati
Vallavanema sõnul oli veel kümne aasta eest saarel oma arst, vahepeal oli perearsti õde, nüüd pole aga kumbagi. “Kui me tingimused loome, siis see on vähemalt eeldus, et inimesed tulevad siia tööle,” ütleb Avi.
Piirissaarel elab alaliselt 40 inimest, suvel aga lausa 200. Enamik neist on Avi sõnul vanem elanikkond, kelle jaoks on arstiabi kättesaadavus oluline.
“Kui meditsiin pole eelistus, mis siis veel?” küsib ta iseendalt ning avaldab lootust, et juba järgmisel suvel, kui paberitöö on lõppenud, saab renoveerimistöödega alustada.
Kokku toetas ministeerium väikesaarte programmist 15 eeltaotlust 756 405 euro väärtuses.
Näiteks sai Muhu vallavalitsus 60 290 eurot Kesselaiu elektrivarustuse esimese etapi tarvis.
Raha läheb aga mujalegi – Naissaarele tulekahju päästevõimekuse suurendamiseks, Vormsile eakate ja toimetulekuraskustes inimeste e-teenuse kättesaadavuse parandamiseks, Osmussaarde taastuvenergiapargi loomiseks.
Oma kopika saab ka Kihnu vallavalitsus.
Sealne vallavanem aga õnnest ei sära – oli ju kihnlastel veel paari aasta eest oma Kihnu arengu programm, nüüd on aga ka Kihnu arvatud väikesaarte programmi nimekirja.
Vallavanem Ingvar Saare tõdeb, et tänu programmile saavad nad küll koolimajja joogivee nõuetele vastava vee, ent samas ei saa MTÜd ega ettevõtjad abi küsida.
“Kui me 2009. aastal saime Kihnu arengu programmi abil ehitada tehnokuuri, kus masinaid hoida ja traktorit parandada, siis praegusest programmist me sellise asja jaoks raha küsida ei saaks,” möönis ta.
Setudel kiideti heaks 29 projekti
Setudele anti Setumaa arengu programmist 29 projekti peale 309 641 eurot. Erinevalt väikesaarte programmist said siin lisaks vallavalitsustele oma käpa meepütti torgata ka MTÜd ja külaseltsid.
Luhamaa külaseltsi juhatuse liige Aarne Leima ütleb aga esimese hooga, et raha said nad vähe. Kokku küsis külaselts arenguprogrammist Luhamaa külaplatsi ehituse esimeseks etapiks 32 000 eurot, toetust said nad aga üksnes 20 000.
“Luhamaa tuleviku seisukohalt on oma külaplats väga oluline, sest hetkel meil ürituste tegemiseks oma paika polegi,” ütleb Leima.
Küll saab külaselts kasutada kirmaste ja kuningriigi päevade läbiviimiseks võõrast maad, aga sellega kaasnevat alati hulk kohustusi.
Niisiis unistabki Leima, et ehk saab juba järgmisel aastal Seto Kuningriigipäeva, mis toimub siis just Luhamaal, korraldada uuel külaplatsil.
Mikitamäe vallavanem Aare Poolak loodab arenguprogrammist saadud rahaga vallamaja saali – mis kasutusel ka kui kultuurimaja saal – sisustada uue mööbliga nii, et pärast pidu lastel ja külalistel riided terveks
jääks.
“Praegused toolid ja lauad on juba nii vanad, et need krigisevad ja kolisevad ning inimesed lõhuvad oma riideid nende otsas ära,” möönis Poolak.
Tema sõnul on juba mööblitootjate pakkumised olemas, nüüd jääb üksnes saadud rahasumma, 2885 eurot, eesmärgipäraselt tarvitada.
Küsiti rohkem, kui raha oli
Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo nõuniku Anne Lindmani sõnul on huvi programmi vastu alates 2006. aastast, mil see käivitati, aasta-aastalt tõusnud. Tänavu küsiti toetust kaks korda rohkem, kui vahendeid oli.
“Setumaa programmi puhul on hea tõdeda, et taotlused on järjest paremini läbi mõeldud, on tekkinud väga sisuline ja tihe konkurss,” ütleb regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Ta leiab, et Setumaa kui omanäolise piirkonna toetamine on riigile lausa kohutus.
“Samas on väga suur roll ka kogukonnal endal – riik saab küll toetada, aga initsiatiiv ja teotahe peab kohapeal tugev olema. Setumaal on selliseid inimesi õnneks palju,” ütles minister.
Väikesaarte ja Setumaa arengu programmid
- Selle, mida rahastada, valib välja programminõukogu, tehes eeltaotluste hulgast valiku.
- Programminõukogu teeb ettepaneku regionaalministrile ning kui taotlused vastavad programmi tingimustele, kantakse need tegevuskavasse.
- Taotlejad, kelle eeltaotlused on kantud tegevuskavasse, saavad õiguse esitada oma põhitaotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EASile).
Allikas: siseministeerium
