Rahva pettumus erakondades sünnitab kohalikke valimisliite

 (13)

Rahva pettumus erakondades sünnitab kohalikke valimisliite
Valimisliidu Otepää Kodanik üks liidreid Teet Reedi ei häbenenud tulevastele valijatele ka õlut lasta.Foto: Raivo Tasso

Sel sügisel astuvad mitmes vallas ja linnas rahva ette valimisliidud, mis on sündinud nördimusest parteisid ja raha kummardava senise võimu käitumise vastu.

“Mul on üks rantšo, seal Guatemalas, kas soovite ehk sinna asuda?” kõlab Marko Matvere hääl, sume nagu soe augustiõhtu, üle Otepää kultuurimaja pargi.

Park on inimestest tulvil, sest Väikeste Lõõtspillide Ühing ei anna väikelinnas kontserti ju iga päev. Puude vahelt vilguvad tuled, jäätiseauto kaupleb maiustustega ning jalgrattatreener Teet Reedi müüb soodsa hinnaga õlut.

Pildil pole midagi valesti, sest Reedi on valimisliidu Otepää Kodanik üks eestvedajaid ning just nemad ongi bändi kohale kutsunud ja otepäälastele mõnusa rahvapeo korraldanud.

Lahti siduv liit

“Meie valimisliit on tekkinud selleks, et otepäälased ei oleks enam käsi- ja jalgupidi seotud ja saaksid oma elu ise korraldada,” räägib Reedi.

Osa liikmetest, teiste seas ka Reedi, said karastuse juba Pühajärve põhikooli kaitstes. Haridusteema on aga jätkuvalt aktuaalne: nüüd tuleb kaitsta ka Otepää gümnaasiumi.

“Gümnaasiumil pole kaua aega olnud direktorit. Poliitilistel põhjustel ei suutnud vallavõim vanaga lepingut lõpetada ja uut valida. Praegu oodatakse valimistulemust, et vaadata, millisele võimalikule koalitsioonipartnerile kohta pakkuda,” kirjeldab liidu esinumber, ärimees Kuldar Veere. “Kool kannatab selliste võimumängude all, õpetajad on demotiveeritud ja jagunevad leeridesse.”

Veere sõnul on Otepää praegused valitsejad orienteeritud vaid sportlaste ja turistide huvide rahuldamisele (otsekui tema sõnade kinnituseks sõidab peopaigast mööda Venemaa suusakoondise värvides mikrobuss).

“Meie arvates peaks esikohal olema aga vallakodanike huvid. Näiteks suurüritusi, ka spordiüritusi tuleb korraldada nii, et külastajad ei pargiks kinni kohalike elanike maju. Praegu on nõnda, et tallinlased räägivad, et küll oli Otepääl vahva pidu, otepäälased ise aga kiruvad,” ütleb Veere.

Otepää vallavõim on heitlik, paleepöörded sagedased. Valla kaunitel maastikel liigub suur raha. Ka Veere on ärimees. Ta tunnistab, et rahaliselt on ta oma valimisliidu peamisi
toetajaid.

“Aga ükski mu äridest pole seotud Otepääga. Seega olen täiesti sõltumatu,” kinnitab
Veere.

“Seal kasvab kohvi, seal saab banaani, seal kõike küll, mis jumal anda saab,” lubab lavalt Marko Matvere.

Tartu vabalinnaks!

Kui Otepää Kodaniku liikmed said tuleristsed kohalikku kooli kaitstes, siis Tartu valimisliidu Vabakund juured ulatuvad möödunud sügisesse Reformierakonna rahastamisskandaali, valeliku poliitika vastu korraldatud meeleavaldustesse ja sellele järgnenud rahvaliikumisse.

“Erakondade asemel peavad kogukonnad võtma volikogus võtmerolli,” deklareerib Vabakund oma manifestis. Just kogukondade esindajatest liit koosnebki.

Vabakunna eestkõneleja Siim Vatalin ütleb, et eesmärk on muuta Tartu moodsaks vabalinnaks. “See tähendab, et head mõtted ei tule siia Toompealt, vaid Tartust enesest. Nad ka teostuvad Tartus ja levivad siit üle maailma.”

Tema sõnul soovib Vabakund kaasata kodanikud linna juhtimisse ka valimistevahelisel ajal. Praeguse Tartu linnavõimu samm kaasata linnaelanikud osaliselt eelarve koostamisse
(140 000 eurot kasutatakse kodanikelt laekuvate ideede ja seejärel läbi viidava rahvaküsitluse tulemuste alusel) on Vatalini sõnul ebapiisav.

“Suund on õige, aga silmas tuleb pidada tervikut. Praegu võetakse lihtsalt üks meede ja näidatakse selle kaudu, kui suured kaasajad ollakse. Selle asemel on vaja, et inimesed saaksid pidevalt ideid pakkuda ja linnavõim neist häid asju küpsetada,” ütleb ta.

Omavalitsuse korralduse seadus annab rahvaalgatusteks ka praegu võimaluse, kuid seni ei ole seda kasutatud.

Vabakund soovib tagada ka linna arengukava eesmärkide ja lubaduste täitmise järelevalve (nt linnaraamatukogu ruumiprobleemi lahendamise, lasteaiakohtade loomise jms osas) ning tahab kaotada ebamõistlikud piirangud kodanike elult ja töölt.

“Selle all peame silmas kõikvõimalikke bürokraatlikke kadalippe,” räägib Vatalin. “Üks ettevõtja kõneles, kuidas ta hakkas kesklinna uut maja rajama. Kõigepealt tuli kuu aega oodata, kuni ametnikud puhkavad. Siis hakati tema avalduste peale ükshaaval vastuseid tilgutama. Miks ei võiks kohe pakkuda terviklikku infot, mille alusel saaks ettevõtja oma sammud ette valmistada?”

Elva rõhub haridusele

Elvas moodustatud valimisliit Elva soovib samuti muuta linnavõimu suhtumist.

“Elvas on Reformierakond olnud võimul kümme aastat, neist kaks täiesti üksinda. Tahame muuta valitsemiskultuuri,” ütleb valimisliidu esinumber Fred Koppel.

Ise kuulub Koppel IRLi ridadesse, selle erakonna nimekirjas kandideeris ta Elva volikokku ka möödunud valimistel.

Ta ei nõustu siiski väitega, et valimisliit on lihtsalt IRLi käepikendus. “Meie liitu kuulub inimesi paljudest erakondadest, ka Reformierakonnast ja Keskerakonnast. Kaks kolmandikku liikmetest on aga absoluutselt erakonnata, ütleb ta.

Loosungliku otsedemokraatia juurutamise asemel soovitakse Elvas kõigepealt taaselustada volikogu.

“Poliitika, vaidlemise ja kemplemise koht on volikogu. Linnavalitsust kui täitevvõimu ei maksa ületähtsustada. Tahame, et volikogu oleks aktiivne ja kordades suurema panusega kui seni. Tahame, et volikogu valiks konkursi korras linnapea, kes poleks mingi partei määratud poliitiline figuur, vaid pädev ametnik,” kõneleb Koppel. “Elva volikogu on tihtipeale kummitempel: viimane volikogu istung kestis pool tundi ja koosnes suuresti formaalsest käetõstmisest.”

Sarnaselt Otepää Kodanikuga on ka elvalastel mure kodulinna koolide pärast. Et Elvasse tuleks rohkem inimesi elama, selleks on tarvis linnas tagada hea haridus, sh gümnaasiumiharidus, ütleb Koppel.

“Gümnaasiumihariduse säilimine Elvas on äärmuslike arvamusavaldajate poolt juba kahtluse alla pandud, aga ma arvan, et nii hull asi ei ole ja madalseisust on võimalik välja tulla,” lausub ta. “Elvas peab olema hea alusharidus, siis ei koli inimesed siit minema. Naabervaldadest tuleb korraldada tõhus bussiliiklus, et ka neist saaksid lapsed Elvasse kooli käia.”

Sundüürnike liit

Tallinnas registreeritud Üle-eestiline Valimisliit soovib, nagu nimigi viitab, tõepoolest kandideerida kõikjal, kus leidub nende eesmärkide toetajaid.

Peamine eesmärk on sundüürnikele tekitatud ebaõigluse heastamine.

“Üle kümne aasta oleme käinud kohtutes, kuid edu ei ole saavutanud. Seetõttu otsustasime osaleda poliitikas, et igal võimalusel teistele volikoguliikmetele meelde tuletada: Eestis on ligi 100 000 inimest, kellele riik ja kohalik omavalitsus on tekitanud ülekohut,” ütleb liidu juhatuse esimees Henn Leetna.

Ülekohtu hüvitamise võimalusena tulevad tema sõnul kõne alla raha maksmine, sotsiaalkorterite erastamine või ka maa eraldamine.

Kandidaatide esitamine 20. oktoobril toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks lõpeb 10. septembril.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare