Rahvaliidus on inimesed, kes pole analüüsivõimelised

Mõlemad pardad on torpeedoga läbi lastud ja vesi on laevas, ometi purelevad kapten ja pootsman elu ja surma peale, kumb on õige mees uppuvat laeva juhtima.

Kodusõjas surma ei saa, kuid olen haavatud ma, nüüd olen sinu poolt haavatud ma, pean taanduma...

Neid ansambli Singer Vinger populaarse laulu sõnu teab ilmselt iga eestlane. Rahvaliidust ja sotsidest, varem ka rohelistest rääkides sobivad need sõnad praegu toimuvat suurepäraselt iseloomustama. Kumbki erakond on sisuliselt pooleks. Keegi ei tea täpselt, kes homme kaptenisillale tõuseb, et laev võidukalt sadamasse juhtida. Tõetund ehk Riigikogu valimised saabub juba õige varsti, 6. märtsil. Üle-eelmise nädala teisipäeval viskas Rahvaliidu auliige Arvo Sirendi parteipileti lauale. Kui veel paari kuu eest saatsid tulihingelised rahvaliitlastest vallavanemad kosilased viisakalt üle lävepaku tagasi, siis nüüd on lootus ka nende silmis kustunud. “Tahaks ellu jääda,” tõdeb üks neist. “Küsimus on, kellega koos edasi minna.” Kuigi ka sotsid on enne järgmise nädala lau­päeval peetavat üldkogu lõhestunud, pole nende omavaheline purelemine nii räige kui kevadel roheliste seas või praegu Rahvaliidus. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl on vana rahu ise. Kena lõunamaa päevitus näol, rüüpab ta ühes Tallinna kesklinna vaikses kohvikunurgas jäävett. Sotside esimees ulatab mulle manifesti, millel on suurelt kirjas: Uus, parem Eesti. Jüri Pihli sotsiaaldemokraatlik plaan.

Uus, parem Eesti

Ma loen sealt: “Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, võitjaid ega kaotajaid. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad, ning valitseb inimlikkus ja hoolivus nende suhtes, kes ei jaksa.” Ja paar rida allpool: “Me ei nõustu turufundamentalismi, õhukese riigi ja vanamoelise rahvuslusega, mis on kinnistumas vastuvaidlematuks riigi-ideoloogiaks.” Kuigi mööda maakondi tuuritab tervelt viis esimehe kandidaati – peale Jüri Pihli veel Riigikogu liikmed Sven Mikser, Indrek Saar ja Heljo Pikhof ning endine europarlamendi saadik Marianne Mikko –, tuleb 16. oktoobril Viru Keskusesse koguneval seltskonnal teha sisuliselt valik kahe mehe vahel. Üks neist on erakonna praegune esimees Jüri Pihl, teine Sven Mikser. Ent mis on öelda asjaosalistel endil ning mida kardab ühe või teise valiku juures Marju Lauristin?