Rahvaloendaja palve: pange oma koerad kinni!
31. detsembril algavaks rahvaloenduseks valmistutakse korraga vähemalt kahel suunal. Üks neist on leida õiged loendajad, teine aga valmistada ette need, keda üle lugema hakatakse.
“Üks probleem on, et inimesed umbusaldavad,” väidab rahvaloenduse Pärnumaa ringkonnajuht Vilja Alamaa. “Mõne inimese jaoks võib loendaja ju saabuda ootamatult.”
Ka tõi ta välja, et loendajatel võib tulla tegemist kurjade koertega. “Teeme üleskutsed, et inimesed oma koerad kinni paneksid,” sõnab ta.
Koerte teemat rõhutab ka rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. “Me muidugi loodame, et inimesed teavad, et loendaja on hea ja mõnus külaline, kelle liikumise ajaks võiks koera kinni panna,” lausub ta.
Nii talviste teede kui ebasõbralike koerte küsimus langeb ära aga siis, kui ankeet juba internetis täita. Nii soovitab ka Vilja Alamaa. Esiteks on see loendatava jaoks kahtlemata mugavam, lisaks säästab ka loendaja jalavaeva.
Tahtjaid on hulganisti
Teisel, loendajate suunal, askeldatakse praegu veelgi usinamalt. “On ülimalt kiire aeg,” kirjeldab Alamaa. Ringkonnajuhid ja personalitöötajad on hõivatud töötajate, sealhulgas loendajate värbamisega. Konkurssidele on laekunud väga palju taotlusi.
Ka Tartumaa üks ringkonnajuhte Maibi Jõelo kinnitas, et kandideerijaid on hulganisti. Soovijaid on üle maakonna ühtlaselt, mistõttu on võimalik igasse piirkonda tööle panna kohalikke inimesi.
“Kui loendaja tunneb piirkonda, on tal orienteerumisprobleeme vähem või ei ole üldse,” selgitas Jõelo. Samas pole kohalik päritolu tingimuseks.
Ka Maris Posti sõnul üritavad nad ennekõike tööle võtta kohalikke inimesi, kes oma piirkonda hästi tunneksid. “Ka ringkonna- ja piirkonnajuht töötavad kohapeal. Selleks et nende töö kergemini sujuks, võiks nad oma vastutuspiirkonda üsna hästi tunda,” täpsustab ta.
Ringkonnajuhid on nn kohalikud rahvaloenduse hoidjad — inimesed, kelle juurde võib tulla iga Eestimaa elanik ja rahvaloenduse kohta uurida. Nende kanda on loendajate ettevalmistus ning juhtimine. Igal ringkonnajuhil hakkab olema umbes 150 alluvat.
Loendaja tuleb veebruaris
Kuigi ankeete täidetakse arvutis, on loendajatel igaks juhuks kaasas ka paberankeedid, et ankeet tehniliste tõrgete tõttu täitmata ei jääks.
Maris Posti sõnul ollakse valmis ka selleks, kui tehnika saab kahjustada või midagi läheb kaduma. “Varuarvutid on olemas ja need saadetakse esimesel võimalusel, et töö saaks kvaliteetselt jätkuda,” kinnitab ta. “Aga lõpuks sõltub kõik ikkagi juhtumist — kui tegu on näiteks varguse või pahatahtliku lõhkumisega, siis nagu muus eluski, peab helistama alati politseisse.”
Rahva ja eluruumide loendus algab 31. detsembril ja kestab märtsi lõpuni. Ankeedid internetis avatakse südaööl enne aasta viimast päeva ja neid saab täita ka terve jaanuarikuu jooksul.
16. veebruarist asuvad tööle loendajad, kes külastavad neid leibkondi, kel veebiankeet täitmata või puudulikult täidetud.
Rahvaloendus tulekul
- Eestis algab tänavu rahva ja eluruumide loendus (REL), mille käigus loetakse üle alalised elanikud ja eluruumid.
- REL toimub selle aasta 31. detsembrist kuni tuleva aasta 31. märtsini kahes osas. Esimese kuu jooksul (31. detsembrist 31. jaanuarini) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad 16. veebruarist 31. märtsini rahvaloendajad.
- Varasemad loendused on Eestis olnud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Allikas: statistikaamet
