22.04.2010, 00:00
Rahvast aetakse vägisi jäätmekolhoosidesse
Prügifirmad nõuavad veo eest sundkorras raha ka neilt, kel pole prügi ega prügikastigi. Paljud omavalitsused aga, kes ülekohtu vastu aidata võiks, vaatavad
sündivat klaasist silmadega pealt.
FOTO:
Prügikastid lähevad kauplustes taas nagu soojad saiad. Ainult selle vahega, et kui inimestele soojad saiad maitsevad, siis prügikasti puhul on ostjal enamasti surveora tagumikus. Jäätmeseaduse järgi oleme ju kõik osalised suures jäätmeringis, elame siis suures linnamajas või metsataguses talus. Prügifirmad nõuavad veo eest sundkorras raha ka neilt, kel pole prügi ega prügikastigi. Paljud omavalitsused aga, kes ülekohtu vastu aidata võiks, vaatavad sündivat klaasist silmadega pealt. See tähendab, et on sul prügi või mitte, maksta tuleb ikka. Kasinad prügitekitajad on seetõttu nutu äärel ja pöörduvad abi saamiseks isegi juristide poole. "Tingimused, mis prügifirma mulle pakkus, olid sellised, et mina üksikuna peaksin maksma samaväärse tasu nagu nelja-viieliikmeline pere," kurdab Kohila alevis üksinda elav Maalehe lugeja. Pakutud lepingu jättis ta suure tasu hirmus isegi sõlmimata, aga see ei päästnud. "Nüüd sunnib firma mind maksma tühisõitude eest," jätkab lugeja oma kirjas. "Kas seaduse järgi on tal selleks õigus?"